Kirjandid, millest parimad avaldatakse raamatus “Dialoog presidendiga”, kandsid näiteks pealkirju “Meie saatus on teie kätes, Vladimir Vladimirovitš!”, “Kõik sõltub teist!” ning “Kõrgem on vaid issand”.

Nagu nõukogude ajal, mis paljudel veel selgelt meeles, tänavad noored Putinit, “meie suure kodumaa” eest hoolitsejat, ning väljendavad rõõmu “noore, intelligentse ja sportliku” juhi üle.

Popansambel Belõi Orjol on tabelitippudesse jõudnud lauluga, kus Putinit nimetatakse Vene rahvale kalleimate asjade hulgas, nagu võit natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas.

“Sõdurid, tuld! Kaitseme Putinit ja Stalingradi,” lauldakse hittloos, mis meenutab endise NSV Liidu hümni. See hümn on muudetud sõnadega juba mõnda aega taas ka Vene riigihümn.

“Selline teguviis, mis ähvardab luua Putini isikukultuse, teeb närviliseks,” märkis Vabadusraadio/Raadio Vaba Euroopa Peterburi büroo juht Viktor Rezunkov. Ta viitas näiteks Putini pilte ja juhtumusi sisaldavale raamatukesele, mida Kremli-meelse partei Ühtsus üks kohalik organisatsioon algkoolides jaotas. Trükis meenutas igati kunagisi lasteraamatuid Leninist.

Näiteks saavad lapsed teosest teada, et “kartmatu” president “juhib lennukit, laskub suuskadel mägedest ning käib konfliktipiirkondades”, et vaenutegevust lõpetada. Kuigi Putini tööd KGBs ei mainita, ei unustata märkimast, et “alati tuli ta tagasi koju, sest armastas oma peret ja sõpru”.

“Ja lõpuks oli tal üle Venemaa nii palju sõpru, et nad valisid ta presidendiks,” seisab raamatus.