Valimiskünnis oli pea kõigis piirkondades 7 protsenti, ainult Hakassias on see veidi madalam - seal peab parlamenti pürgiv partei saama 5 protsenti häältest, et saada oma vabariigi seadusandlikku kogusse.

Tulemustelt teiseks jäi kommunistlik partei, kuid võimupartei Ühtne Venemaa edu sai üle 50 protsendi häältest kõigil eile toimunud piirkondlike parlamentide valimistel peale Neenetsi autonoomse ringkonna ja Volgogradi oblasti oma, kus tulemus oli vastavalt 49,2 ja 42,4 protsenti, kirjutas Lenta.ru. Võrdlemisi tihe oli valimisvõitlus ka Arhangelski, Brjanski ja Vladimiri oblastis, kus Ühtse Venemaa täielik enamus saadud häältest oli noatera peal ehk 51 ja 53 protsendi vahel.

Neenetsi ringkonna esinduses sai Ühtne Venemaa siiski kuus kohta kõikide ülejäänute viie vastu (kommunistidel ja liberaaldemokraatidel kummalgi kaks, Õiglasel Venemaal üks). Reutersi teatel jäi veel ebaselgeks, kas üldarvestuses jäi auhinnaline kolmas koht jäi kisakõri Vladimir Žirinovski juhitavatele liberaaldemokraatidele või Kremli-meelsele Õiglasele Venemaale.

Volga jõe ääres asuva Tatarstani vabariigi parlamenti pääsesid vaid kaks erakonda: lisaks 44 kohta saanud Ühtsele Venemaale ka kommunistid, kes said kuus kohta, vahendas RIA Novosti. See on vaevu üllatav, sest vabariigi president Mintimer Şəymiev (venepäraselt Šaimijev), kes on võimul olnud aastast 1991 saati, kuulus 2001. aastal Ühtse Venemaa asutajate hulka.

Sestpeale olnud Şəymiev ka erakonna kõrgeima nõukogu kaasesimees koos Moskva linnapea Juri Lužkovi ja tõvalasest Venemaa erakorraliste olukordade ministri Sergei Šoiguga. Kuigi kogul reaalset võimu ei paista olevat, on selle koosseis üsna sümboolne: tatarlased on Venemaa suurim vähemusrahvus ja omal ajal iseseisvuse poole kaldunud Tatarstan kauples Jeltsini ajal riigilt välja üsna laiaulatusliku autonoomia, oma keskpanga ja saatkonnataoliste välisesindusteni välja. Ka üks võimsamaid regionaalse võimu kandjaid Lužkov asus Putini poolele alles pärast poliitilisi hõõrumisi.

Lisaks eelnimetatutele valiti esinduskogu Põhja-Kaukaasia vabariikides Kabardi-Balkaarias ja Karatšai-Tšerkessias, kus võimuparteid toetas Lenta.ru teatel vastavalt 69 ja 72 protsenti valijatest.

Lisaks valiti eile hulk linnapeasid ning kohalike omavalitsuste juhte üle kogu Venemaa, kokku toimusid ligikaudu 3600 valimised. Linnapead ei valitud Venemaa kahes suuremas linnas Moskvas ja Peterburis, sest need linnad on autonoomsed "föderatsiooni subjektid" nagu vabariigid ja oblastidki ning seetõttu peab Moskva ja Peterburi linnapea ametisse määrama Venemaa president, samuti kui ta määrab kohtadele kubernere ja vabariikide juhte.