„Ajutine valitsus kannab poliitilist vastutust, sest nad ei suutnud garanteerida olukorra kontrolli all hoidmist Lõuna-Kõrgõzstanis,” ütles Eesti Päevalehele Tallinna ülikooli õiguse instituudi president, rahvusvahelise õiguse professor Müllerson.

Möödunud aasta 10.–17. juunini kestnud etnilistes kokkupõrgetes kirgiiside ja usbekkide vahel Ošis ja Jalalabadis hukkus uurimiskomisjoni andmetel vähemalt 470 inimest, kellest kolmveerand olid usbekid. Ligi 2000 inimest sai vigastada. Ligi 110 000 usbekki olid sunnitud põgenema Lõuna-Kõrgõzstanist üle piiri Usbekistani.

Oši sündmused järgnesid Kõrgõzstani tollase presidendi Kurmanbek Bakijevi kukutamisele kuu aega varem. Bakijevi mõjukas suguvõsa on pärit just Lõuna-Kõrgõzstanist, mis muutus peamiseks võitlustandriks uue võimu vastu.

Kõrgõzstani suuruselt teise linna Oši ümbruses elab traditsiooniliselt palju usbekke, sest kohe kõrval asub Usbekistani kõige tihedamalt asustatud piirkond Fergana org. Kokkupõrked usbekkide ja kirgiiside vahel juhtuvad seal perioodiliselt, eelmine suurem etniline verevalamine toimus Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eel 1990. aastal, kui väidetavalt hukkus üle tuhande inimese.

Kuriteod inimsuse vastu

Müllersoni sõnul näitas põhjalik erapooletu uurimine, et rünnakud usbekkide rajoonidele – mahalla’dele – olid organiseeritud, mitte kirgiisidepoolne spontaanne vägivald. „Näiteks kui nad ei saanud kohe mahal­la’desse sisse, siis nad taganesid, võtsid sõjaväelastelt ära mõned soomusautod ja siis nendega ründasid usbekkide barrikaade.”

„(Rünnakute) organisaatorid panid meie arvates toime kuriteod inimsuse vastu,” ütles Müllerson.