Mis plussi saab Soome sellest, et Niinistö Putiniga kohtub, küsivad meeleavaldajad. Foto: Andres Putting

On kolmapäev. Soome politsei tegutseb vaikides. Nad lihtsalt kõnnivad mööda tänavat ning Helsingi esplanaadile kauget külalist vaatama tulnud sajad inimesed alluvad kehakeelega antavatele käskudele kuulekalt. Mõneks ajaks. Sest tegelikult on esmane jõudemonstratsioon üsna asjatu – kui naaberriigi president Vladimir Putin võib-olla pidigi umbes neil minutitel mööda sõitma, näitab Flightradar24 äpp, et Venemaa juhi lennuk kogub alles kuskil Tveri kohal kõrgust. Kell on 14.30.

Putin käib Soomes sagedasti. Erinevalt näiteks Leedu riigipeast Gitanas Nausėdast, kes ütleb, et tema ei näe Venemaa liidriga kohtumisel mõtet, on Sauli Niinistö ja Vladimir Putin 2012. aastast saadik kohtunud igal aastal. Kuid rahvast jagub Helsingi kesklinna ikkagi. Paljud neist on tulnud spetsiaalselt Venemaa riigipea pärast.

„Ma pean lihtsalt jalutama,” kehitab Putinit kaema tulnud John õlgu. „Ja mõtlesin, et vaatan siis Putini ka ära.” Hambaraviäri ajanud soome-rootsi päritolu mees hakkab jutustama, kuidas ta veel Gorbatšovi ajal Tallinnas ühisettevõtet rajas. Jutustab kusjuures puhtas eesti keeles. Olgu, see oli tollal, aga millest praegune huvi Putini vastu? Kas ta arvab, et on hea mõte sellist inimest vastu võtta? „Kuulge, ma ikka mõtlen nagu teie seal üle lahe, parem on eemale hoida,” rehmab John ning naaseb palju põnevama teema juurde: kuidas omal ajal Nõukogude Eestisse koopiamasinat sai tuua.

« Avalehele 27 Kommentaari