Riigipea haihtus pärast kaotust avalikkuse eest
Türgis jõuti aastatega harjuda, et valitsus vahendas vahetpidamata peaministrist presidendiks muundunud Recep Tayyip Erdoğani mõtteid ja tegusid. Pärast pühapäeval Õiguse ja Arengu Parteile (AKP) osaks saanud valimiskaotust, mis jättis 13 aastat piiramatult valitsenud erakonna uues parlamendis enamuseta, on Erdoğan kadunud. Täpsemalt öeldes sulgunud oma Ankara palee seinte vahele ja suhtleb avalikkusega ainult pressiesindajate vahendusel.
Erdoğan näib siiski mõistvat, et loodetud AKP suurvõit, mille järel oleks temast tehtud ülisuurte volitustega täidesaatva võimu juht, on põrmu varisenud. Teisipäeval rahuldas ta peaminister Ahmet Davutoğlu tagasiastumispalve, sest uue valitsuse moodustamiseks on tollel vaja leida kolme opositsioonipartei seast koalitsioonipartner.
Natuke üllatavalt on nii Erdoğan kui ka Davutoğlu astunud esimesed sammud AKP vihaseima rivaali Vabariikliku Rahvapartei poole. Nende põhinõudmine on aga presidendi jaoks raske: et Erdoğan, kes peaks olema põhiseaduse järgi erapooletult tagasihoidlik, kuid on varjamatult AKP asja ajanud, tõmbuks tagasi. Peale selle nõutakse muu hulgas, et kohtusse saadetaks mõne aasta tagune suur korruptsioonikaasus, millesse olid segatud AKP ministrid ja väidetavalt ka Erdoğani poeg.
Uus poliittrikk?
Erdoğan pole märku andnud, kas ta laseb AKP-l pidada koalitsioonikõnelusi heas usus või pigem on tegemist uue poliittrikiga. Nimelt tuleb Türgi põhiseaduse järgi koalitsioon kokku saada 45 päevaga. Kui see luhtub, võib president välja kuulutada uued erakorralised valimised.
Venitamine võib Erdoğanile ka kätte maksta, sest opositsioonierakondadel on kolme peale kokku enamus, millega võidakse AKP valitsemisvastutusest hoopiski vabastada. 1
