Rootsi sai Euroopa Liidu eesistujaks pärast problemaatilist Tšehhi perioodi. Kui tšehhide tegemisi varjutasid eelmisel aastavahetusel puhkenud gaasitüli Venemaaga ja riigi siseprobleemid, siis Rootsi nägi eelkäijatest tunduvalt rohkem kordaminekuid.
Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg rääkis Eesti Päevaleht Online’ile, et Rootsi eesistumisperioodi suurimaks kordaminekuks võib pidada Euroopa Liidu püsima jäämist liikmesriikide ühendusena.
"Suurimaks kordaminekuks tuleb pidada seda, et vaatamata globaalsele majandussurutisele, liikmesriikide vaheliste pingete kasvule ja suurte ideede puudumisele on Euroopa Liit endiselt olemas ja võimeline isegi reformikavadega edasiminekuks, eurotsooni kredibiilsuse hoidmiseks ning laienemiskõneluste jätkumiseks," selgitas Berg.
Välisminister Urmas Paet ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et Eesti võib Rootsi eesistumisperioodiga rahule jääda.
"Kogu Rootsi eesistumisperiood oli tõhus," kinnitas välisminister Paet.
Paet tõi Rootsi eesistumisperioodi suuremate õnnestumistena esile nii Lissaboni lepingu jõustumise, kui Läänemere strateegia ja idapartnerluse arendamise.
"Rootsi asus Lissaboni lepingut rakendama ja tegi jõupingutusi lepingu eesmärgi saavutamiseks veel enne selle jõustumist," rõhutas Paet.
Paet tõstis Rootsi tegemistest esile ka viisavabaduse rakendamise Serbia, Montenegro ja Makedooniaga ning liitumiskõnelusi Horvaatiaga. Samuti tegeles Rootsi sel kuul toimunud Kopenhaageni kliimakonverentsi reklaamimisega maailmas, kuid jäi mõneti tagasihoidlikuks majanduskriisiga võitlemisel.
"Rootsi sai majanduskriisi osas jälgida ja hinnanguid anda liikmesriikidele, mis pidid kriteeriumitest kinni pidama," tõdes Paet.


Rootsi tegemised
Just liikmesriikide väljatoomine majanduskriisist oli see prioriteet, mille Rootsi seadis koos Lissaboni lepingu teostamisega eesistumisperioodi eel oma peamiseks ülesandeks.
Rootsi eesistumisperiood tõi Euroopa Liidu välja institutsioonilisest kriisist, kuid see nägi ka liikmesriikide võitlust Euroopa Liidu tippkohtade pärast, kliimaleppe arutamist ja finantsjärelevalve rakendamist, võttis EUobserver lõppeva Rootsi aja kokku.
"Rootsi eesistumisperiood Euroopa Liidus oli Lissaboni lepingu osas efektiivne," kinnitas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Kui Iirimaal toimunud referendumil kiideti Lissaboni leping heaks teisel katsel, siis oli ka Tšehhi presidendi Vaclav Klausi teelt kõrvaldatud viimane takistus, mis võimaldas lõpuks Lissaboni lepingu ratifitseerida.
Euroopa liidu tippjuhtide leidmiseks võttis peaminister Fredrik Reinfeldt ühendust kõigi liikmesriikide liidritega, mille tulemusena sai Euroopa Ülemkogu juhiks Belgia peaminister Herman Van Rompuy ja välispoliitika kõrgeks esindajaks Catherine Ashton.
"Lissaboni lepe andis märku Euroopa Liidu ambitsioonikusest maailma areenil oma mõjuvõimu kasvatada, kuid printsiibil "hundid söönud, lambad terved" täidetud niinimetatud välisministri ja presidendi ametikohad vaevalt seda eesmärki täidavad," eeldas Berg.
"Eurotsoon elab küll näilises hiilguses, kuid Kreeka ja veel mõne liikmesriigi küündimatu eelarvepoliitika või sisepoliitiline paratamatus on esile tõstnud silmnähtavad mõrad fiskaalpoliitikas," lausus Berg.
"Häid uudiseid laienemisrindelt, kus islandlased, albaanlased, montenegrolased ja serblased esitavad liitumisavaldusi varjutab paratamatult liitumiskõneluste nukker seis Türgiga, kus ühest suletud peatükist kaugemale pole jõutud. Läänemere strateegia peab aga veel ennast tõestama."

Hispaania prioriteedid
Majanduskriis on Hispaanias toonud kaasa pea 18-protsendilise tööpuuduse ja kümneprotsendilise eelarvedefitsiidi, mistõttu mitmed analüütikud kahtlevad, kas liikmesriikidest suurima tööpuudusega riik suudab eesistumiseks seatud ülesannetega jätkusuutlikult hakkama saada või asub hoopis Tšehhi eeskujul tegelema siseprobleemidega.
"Suurim väljakutse ootab ees Lissaboni reformikava jõustumisega seonduvate ümberkorralduste elluviimisel, Euroopa Liidu presidendi positsiooni ja liikmesriikide roteeruvate eesistumisperioodidega kaasnevate rollide täpsem selginemine," kinnitas Berg.
Berg sõnas, et Hispaania siseprobleemidele keskendumine ei saa olla kuidagi avalikult prioriteediks seatud säte, kuid see võib varjatud kujul tulla ilmsiks ja mõjutada eesistumisperioodi sihiseadeid ja poliitilisi algatusi. Samuti peaks Hispaania jätkama Euroopa julgeolekustrateegia edasiarendustega.
"Hispaania lubab senisest enam tähelepanu pöörata Aafrikale (sest see on Euroopa Liidu tagahoov, Lähis-Idale (sest Israeli ja Palestiina konflikt on jätkuvalt päevakajaline) ja Venemaale (kuna strateegiline partnerlus ei ole andnud oodatud tulemusi)," arvas Berg.
Paet leidis samuti, et kartused Hispaania suutmatuse osas on ülevõimendatud.
"Hispaanias on stabiilne valitsus, seal pole näha poliitilise kriisi tekkimist, samuti on Hispaanial olemas pikaajaline Euroopa Liidus töötamise kogemus," kinnitas Paet.
Eesti seisukohalt saab Hispaania eesistumisaja prioriteetideks pidada Euroopa Liidu laienemisprotsessi jätkumist, Horvaatiaga liitumiskõneluste lõpuleviimist, samuti viisavabaduse kehtestamist Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Paet loodab ka, et Hispaania perioodil tuleb edasiminekuid idapartnerluse osas.
"Kerge on viia eelarvedefitsiit kümne protsendini SKP-st," nentis professor Javier Díaz-Giménez Financial Times’is. "Aga me tõesti ei tea, kuidas saada seda tagasi kolme protsendini SKP-st."

Palestiina riigi loomine
Hispaania välisminister Miguel Moratinos avaldas 18. detsembril järgmise eesistumisperioodi prioriteedid, mille kohaselt on Madridi peatähelepanu all Euroopa Liidu majanduse väljatoomine kriisist, ühenduse rahvusvahelise mõju suurendamine, Euroopa Liidu kodanike vabaduste laiendamine ja Lissaboni lepingu rakendamine.
Samuti loodab Hispaania, et järgmisel aastal rajatakse iseseisev Palestiina riik, vahendas EUobserver.
"Meil on Iisraeli riik ja me tahame, et selle naabrid palestiinlased omaksid sama staatust," kuulutas Moratinos. "Me vajame Palestiina riiki, mida varem, seda parem."
Moratinos rõhutas, et Palestiina riigi loomine peab toimuma läbirääkimiste teel.
Kuna Hispaania peaminister Zapatero on oma valitsemisaja võtmeprioriteediks seadnud ka naiste õiguste eest seismise, siis peavad analüütikud ka seda valdkonda üheks oluliseks ülesandeks, millega Madrid hakkab järgmise poole aasta jooksul Euroopas tegelema. Samuti võib Madrid alustada liitumiskõnelusi Islandiga, vahendas Bloomberg.
Hispaania järel saab 1. juulil uueks eesistujaks Belgia. Praeguste plaanide järgi peaks Eesti saama Euroopa Liidu eesistujariigiks 2018. aastal.