Rootsi teeb maha Läti laenuvõtjate päästmise kava, Läti püüab kärpida
Läti eelarve puudujäägi vähendamise püüdeid on varjutanud idee aidata kodulaenu võtnuid pankade arvel. Seda sel moel, et tagasimaksetega hätta jäänu annab pangale tagasi tagatiseks olnud korteri või maja ega pea rohkem midagi maksma ka juhul, kui tagatise väärtus on laenuvõlast väiksem. Suure osa kinnisvaraga seis selline praegu ongi.
Peaminister Valdis Dombrovskis rääkis sellise variandi kaalumisest valitsuses teisipäeval. Pehmelt öeldes ehmatusega reageeriti sellele nii Rootsi valitsus- kui ka pangandusringkondades. Kannaksid ju suuremas osas kahju just Lätis tegutsevad Rootsi pangad.
Neljapäeval tõmbas Dombrovskis pidurit, kuid vaid veidi. Ta ütles, et seda plaani kaalutakse hoolikalt. „Me kavatseme kohtuda kommertspankade liiduga, arutamaks seda teemat ja ka laenuvõtjate kaitsmist üldisemalt. Selle kallal tuleb veel tööd teha,” ütles ta Reutersile. Dombrovskis nimetas seda suhteliselt kitsalt piiritletud meetmeks, milles võidakse kokku leppida umbes kuu aja jooksul. Kas otsus saaks olla tagasiulatuv, ta ei öelnud, mainis vaid kava õiguslike aspektide uurimise vajadust.
Rootsi hoiatus
Rootsi reaktsioon on kriitiline. „See teeks Lätile ja Läti rahvale suurt kahju mitte üksnes pikemas perspektiivis, vaid ka otsesel moel,” ütles finantsturgude minister Mats Odell. „See oleks pankadele signaaliks hoida Lätis tegutsemisest eemale.”
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelmise nädala raportis, mis andis karmisõnalise hinnangu Läti võetud kohustuste täitmisele, märgiti, et suure osa hüpoteekide väärtus on negatiivne, sealhulgas enam kui pool suurima panga Swedbanki omadest.
Samal ajal püüab valitsus siiski leida võimalusi IMF-ile ja teistele laenuandjatele antud lubaduste täitmiseks, millest peamiseks on kujunenud järgmise aasta eelarve puudujäägi vähendamine 500 miljoni lati võrra. Siililegi on selge, et seda saab teha kärpides või makse tõstes, õigupoolest pigem mõlemat tehes. Kuid valitsusparteisid lõ-hestab mõte, et äkki saab jätkata ka puudujääki nii palju vähendamata.
Sel juhul jääks aga Lätil üha kindlamalt edasine laenuabi saamata. IMF-i motiveeris Lätit toetama kartus, et riigi täielik kokkuvarisemine tekitab doominoefekti kogu piirkonnas.
