----

Kolmapäeva õhtupoolikul Stockholmi kaubamajas seni tundmatu kallaletungija pussitamise ohvriks langenud 46-aastane Lindh suri sisemise verejooksu tõttu eile hommikul Karolinska haiglas.

Rootsi kaotas oma näo

“Ma sain kurva teate, et Rootsi välisminister Anna Lindh suri täna hommikul kell 5.29 (6.29 Eesti aja järgi – toim). See tundub ebareaalne, seda on raske mõista,” ütles peaminister Göran Persson pressikonverentsil. “Tema perekond kaotas ema ja abikaasa. Sotsiaaldemokraatia kaotas ühe oma andekamatest poliitikutest. Valitsus kaotas tugeva poliitiku ja hea kolleegi. Rootsi kaotas oma näo,” sõnas Persson katkendlikul häälel.

##Karolinska haigla teatas avalduses, et Lindh suri ägeda verejooksu tagajärjel, mille tekitasid noahaavad maksas ja paljude suurte veresoonte purunemine alakõhus. Arstid võitlesid Lindhi elu eest ligi 12 tundi, naine suri hommikul tehtud teise operatsiooni ajal.

Lindh oli valitsevate sotsiaaldemokraatide üks populaarsemaid juhtpoliitikuid ja teda nähti peaminister Perssoni võimaliku mantlipärijana. Eksministriga abielus ja kahe lapse ema Lindh sai välisministriks 1998. aastal, varem oli ta olnud ka keskkonnaminister. Sotsiaaldemokraatlik Partei on valitsenud Rootsit kuuel aastakümnel viimasest 70 aastast.

Mõrvar ründas Lindhi kolmapäeval kella 16 paiku Stockholmi kesklinnas NK kaubamajas, lüües ohvrit esmalt rusikaga ja siis noaga. Selles kaubamaja osakonnas oli tol hetkel viis kuni kümme inimest, kes nägid vaid põgenevat kallaletungijat. Poliitikud liiguvad Rootsis tavaliselt ringi ilma turvameesteta.

Mõrvauurimisrühma juhi Agneta Blidbergi sõnul puudub kallaletungija kohta seni peaaegu igasugune info peale üldsõnalise kirjelduse. Lindhi ründaja oli pealtnägijate hinnangul 30-40-aastane, treenitud kehaehitusega, “rootslase väljanägemisega” ja umbes 180 sentimeetri pikkune mees, kelle sõjaväejakk, müts ja nuga leiti sündmuskohalt. Politsei analüüsib ka kaubamaja valvekaamerate videomaterjali.

Politsei esialgsel hinnangul pole välisministri tapmises poliitilisi motiive ja see pole seotud eeloleval nädalavahetusel toimuva referendumiga Euroopa Liidu ühisrahale ülemineku küsimuses. Lindh oli euro tuline pooldaja ning üks poolthääletamise kampaania innukamaid eestvedajaid.

Välisministri tapmine vapustas sügavalt üheksa miljoni elanikuga Rootsit, kus on harjutud tipp-poliitikute rahvalähedusega. Rahvas on tundnud uhkust selle üle, et nende poliitikud ja avaliku elu tegelased ostavad kohalikust kauplusest toitu ja sõidavad rongiga tööle.

Ihukaitsjad segavad

Poliitikud ise on aina kinnitanud, et nad ei taha ihukaitsjaid, sest need takistaksid otsekontakte rahvaga, keda nad esindavad, ja tavaliste inimeste tavalise eluga. Perssoni sõnul on Lindhi surm sellist avatust igaveseks kahjustanud. Julgeolekupolitsei tegevuse kohta on juba kriitikanooli pillutud ning selle juht Kurt Malmström tunnistas, et julge-olekupolitsei pole oma ülesannetega hakkama saanud.

Poliitilist vägivalda on olnud seni Skandinaavias väga vähe muu Euroopaga võrreldes. Märtsis tapeti Serbia peaminister Zoran Djindjic, mõrva tellijateks peetakse endise Belgradi valitseja Slobodan Milosevici liitlasi. Atentaat toimus ajal, kui Djindjic oli just minemas kohtuma Rootsi välisministri Lindhiga.

Mullu mais tapeti Hollandis vahetult enne parlamendivalimisi immigrantidevastasusega kuulsust kogunud opositsioonipoliitik Pim Fortyini.