Neonatside vastane üritus eelmise aasta novembris Münchenis. Meeleavaldajad kannavad äärmuslaste poolt mõrvatud immigrantide fotosid. Reuters

Liitvabariigi Põhiseaduskohus (Bundesverfassungsgericht) lükkas 2003 tagasi tollase valitsuse juhi Gerhard Schröderi, Bundestagi (parlament) ja Bundesrati (liidunõukogu) avalduse NPD keelustamiseks, kuna erakonna peakorteris ja liidujuhtkondades tegutsesid Kaitsepolitseide (Verfassungschutz) poolt kinnimakstud informandid, nn V-mehed. Karlsruhe kõrged kohtunikud ei arutanud tollal küsimust, kas NPD on põhiseaduse vastane erakond.

Nüüd, mil eelmise aasta lõpus tulid avalikkuse ette nn Zwickau terrorigrupi poolt sooritatud rassistliku tagataustaga mõrvad, on saanud NPD keelustamisdebatt uut tuult purjedesse. Nii liidusiseminister Hans-Peter Friedrich (CSU) kui tema liidumaade kolleegid esindasid äsjasel kohtumisel arvamust, et neonatside partei tegevusele tuleks kiiremas korras kriips peale tõmmata.

Marika Villa väitis artiklis, mis ilmus Eesti Päevalehes 22. jaanuaril, et NPD tegevuse lõpetamiseks peab muutma Liitvabariigi Põhiseadust (Grundgesetz). See samm ei ole vajalik. NPD sulgemise teeb juriidiliselt raskeks asjaolu, et ükskõik millise erakonna keelustamine Saksamaal põrkub printsiibi vastu, mida juristid nimetavad „ parteiprivileegiks“. Erakonnaseaduse paragrahv ühes seisab: „poliitilised parteid on vaba demokraatliku ühiskonna vajalik osa.“ Erakonnad aitavad kaasa rahva poliitilise tahte esiletoomisele. Seetõttu täidavad parteid ühiskonnas „avalikku ülesannet“ ja on riigi kohustus seda tegevust kaitsta.

Tähtis on tõendusmaterjali kogumine V-meeste abil

Ükskõik millise partei keelustamiseks Saksamaal peab justiits tõendama, et erakond võitleb aktiivselt ja agressiivselt demokraatliku korra vastu. See, et partei liikmed lihtsalt ei tunnusta demokraatliku põhikorda, ei ole piisav põhjus erakonna töö lõpetamiseks. Nii põhjendas Karlsruhe Liidupõhiseaduskohus 1956 oma otsust keelates ära Kommunistliku partei.

Sellest tulenevalt on NPD keelustamise juures kõige suuremaks probleemiks tõendusmaterjali kogumine ehk tõendamine, et partei tegutseb praktiliselt riigi põhikorra vastu. Faktide kogumiseks peavad kriminalistid ja kaitsepolitseinikud analüüsima neonatside funktsionäride ütlusi ja kõnesid (ka neid, mida peetakse omavahel) ning koguma materjali, mille põhjal on tõestatav põhiseadusevastane tegevus. On loogiline, et parempoolsete ekstremistide illegaalne tegevus ei ole avalikustatud ega seisa ametlikus parteiprogrammis.

Selleks aga, et saada ligipääs salajasele informatsioonile, on õiguskaitseorganid kasutanud seni nii varjatud uurijate kui palgatud informantide kaudu kogutud informatsiooni. Nn “V-Mann” on NPD liige, kes raha eest (või ka kriminaalkaristusest pääsemiseks või kättemaksuks) on nõustunud koguma justiitsorganite jaoks partei sisest informatsiooni. V-mehe identiteet on salastatud. Peale poliitiliselt ekstreemsete gruppide kasutatakse V-mehi ka kriminaalses miljöös.

2003 tõid Karlsruhe kohtunikud esile, et neil polnud võimalik avaldust NPD keelustamiseks käsitlusse võtta, kuna polnud selge, kas tunnistajad on NPD liikmed või liidumaade kaitsepolitseide poolt kinnimakstud informandid.

Nüüdseks on selgunud, et neonatsid on ehitanud NPD struktuurid osaliselt üles kaitsepolitseilt saadud rahaga. Ajaleht “taz” kirjutas, et endine NPD-funktsionär Tino Brandt sai 1990ndatel aastatel kaitsepolitsei kassast edastatud teave eest 200 000 D-marka (100 000 eurot). Süüdi mõistetud neonatsi Thomas Dienel olevat pistnud tasku 13 000 eurot.

Äsjasel siseministrite kohtumisel otsustati, et kaitsepolitsei lõpetab alates 2. aprillist igasuguse koostöö NPDsse sokutatud informantidega. Selle otsusega oleks üks punkt partei ärakeelamiseks täidetud.

Uus üritus NPD keelustamiseks ei tohi nurjuda

Uus üritus NPD keelustamiseks ei tohiks nurjuda, selles punktis on kõik poliitikud ühel meelel. Alles siis, kui vajalik tõendusmaterjal on koos, võiks esitada Liidupõhiseaduskohtule uue avalduse. Otsuse tegemine võib võtta aega kuni viis aastat. Kuni kohtunikud pole oma otsust langetanud, võib NPD tegutseda edasi, erakonnal on samuti õigus saada riigikassast rahalisi toetusi nagu igal teiselgi parteil.

Friedrich tõi Baieri Ringhäälingus esile keelustamisavalduse riskid ja teatas, et kiireid otsuseid oodata ei ole. Liidujustiitsminister Sabine Leutheusser-Schnarrenberger (FDP) ütles "Spiegel Online": „Põhjalikkus on tähtsam kui kiirus.” Bundestagi president Norbert Lammert (CDU) hoiatas aga NPD-keelustamise eest: „Ainult vähesed on endale selgitanud, kui kaua otsuse tegemine aega võtab ja kui mitmed valimised vahepeal tulevad,” ütles ta ajalehele “Abendblatt”. Lammert kardab, et NPD hakkab juhtima valimiskampaaniaid “märterparteina”. Parlamendi president hoiatas samuti “Phyrrose-võidu”*) eest juhul kui Põhiseaduskohus peaks neonatside partei tegevuse lõpetama: “Kohtunikud võivad küll organisatsiooni ära keelata, kuid neil pole võimalik keelata ära inimeste suhtumist, veendumusi ja salaviha. Neonatsid hakkavad juhul, kui NPD tegevus lõpetatakse, otsima oma veendumuste väljaelamiseks uusi organisatsioone ja see võib tuua endaga kaasa ettearvamatuid riske.”

Äsja valitud liidupresident Joachim Gauck tõi samuti skeptiliselt esile: „Ma ei soovi elada kaasa partei ärakeelamise läbikukkumisele ainult sellepärast, et avaldus polnud piisavalt korrektselt ette valmistatud.“ Pealegi, nii riigipea, tugev demokraatia on võimeline ennast kaitsma riigikorra põlgajate vastu.

Õigusteadlane Otto Depenheuer Kölni ülikoolist meenutab omakorda Rosa Luxemburgi sõnu: „Vabadus on alati teisitimõtlejate vabadus – ka idiootide vabadus. “ Seega, nii Depenheuer, kuulub riigi põhiseaduse kaitse ka idiootidele.

Momendil teavad neonatsid, et neid jälgitakse, seetõttu käituvad nad eeskujulikult. Ka uue liidupresidendi valimistel käitus NPD kandidaat Olaf Rose äärmiselt tagasihoidlikult. Ta sai Bundestagi kogunenud valimiskoosoleku liikmetelt kolm häält.

Kuid kui erakonna keelu avaldus peaks uuesti läbi kukkuma, siis on kindel, et NPD liikmed käivitavad uuesti oma radikaalselt rassistliku programmi. Parempoolsete ekstremistide liikumine Saksamaal on mitmekülgne. NPD ise püüab ennast esitleda demokraatliku erakonnana. Liikmed käsitlevad elulähedasi teemasid, uute jüngrite leidmiseks pakuvad nad kodanikele mitmekülgset vaba-aja programmi. Vägivallategude läbiviimiseks kasutab erakond “Freie Kamaradschaften” (Vabad sõpruskonnad) teenuseid.

*) Phyrrose-võit kajastab, et võitja võib tulla konfliktist välja alistatuna. Väljend põhineb kuningas Pyrrhuse ütlusele, kes elas 319/318-272 enne Kristust. Ta olevat peale võitu roomlaste üle Asculumi juures (Lõuna-Itaalia) öelnud ühele oma usaldusisikule: “Veel selline võit ja me oleme kaotanud!”

Nationaldemokratische Partei Deutschland – Die Volksunion (Lühend: NPD – Die Volksunion) Eesti keeles: Saksamaa Natsionaademokraatlik Partei – Rahvaliit

Erakond asutati 1964 ja ta esindab natsionalistlikku ja revanšismi ideoloogiat. Mitmete ekspertide arvates seisab erakond oma programmilt ja keelekasutuselt lähedal Hitleri partei NSDPga. Liitvabariigi Kaitsepolitsei (Bundesamt für Verfassungsschutz) on kvalifitseerinud partei tegevuse parempoolseks ekstremismiks.

1960ndate aastate lõpus õnnestus NPDl pääseda seitsmesse (lääne)-liiduparlamenti, seejärel vajus erakond rohkem või vähem unustusse. Alles peale Saksamaade ühinemist tõusis partei Ida-Saksamaal nagu fööniks tuhast uude ellu. Momendil on NPD esindanud Mecklenburg-Vorpommerni ja Saksamaa Liidupäevades.

Loe veel: