Seadus käivitas Kuubas hispaanlaste vabriku

Ajaloolise mälu seadus võib avada lähiaastail tee Hispaaniasse paarisajale tuhandele kuubalasele, kes soovivad iga hinna eest saareriigist lahkuda.

 Hispaania ja Kuuba suhetes on tekitanud elevust hiljuti Madridis toimunud meeleavaldused, millest üks peeti Kuuba režiimi vastu ja teine sealse revolutsiooni 50. aastapäeva tähistamiseks. Samal ajal kui paar tuhat hispaanlast vaidleb, kummal poolel on Kuuba küsimuses õigus, on üks saareriigi peateemasid hoopis lõppenud aasta 29. detsembril Hispaanias kehtima hakanud seadus, mille kohaselt võivad emigreerunud või paguluses elama pidanud hispaanlaste lapselapsed hakata taotlema Hispaania kodakondsust.

Vana seaduse kohaselt said kodakondsuse vaid Hispaanias sündinud Hispaania kodanike lapsed. Nüüd laieneb see õigus ka nende hispaanlaste lastele, kes on sündinud juba väljaspool Hispaaniat.

Ainult interneti teel

Poliitilises ja majanduslikus ummikus olevas Kuubas võeti see uudis vastu suure entusiasmiga, sest pea igal teisel saareriigi elanikul on vähemalt üks vanavanematest hispaanlane. Ja et pääseda nn Vabaduse saarelt – kust on praktiliselt võimatu välja saada –, otsitakse dokumente ja tõendeid oma vanavanema kohta kas või maa alt.

Kui ennustused paika peavad, siis kolme aasta jooksul, mis on seaduses ette nähtud aeg oma dokumentide kordaajamiseks, saab umbes 200 000 kuubalast endale Hispaania kodakondsuse. See teeb tervelt kaks protsenti Kuuba rahvastikust.

Kõigi märkide kohaselt ei oota kuubalased kaua, sest juba esimese kuuga on Hispaania Havanna-saatkonnale laekunud 20 000 vastuvõtuaja soovi. Arvestades seda, et praegu saab aega kinni panna vaid interneti teel ja enamikul saare elanikest puudub sellele ligipääs, võib aimata tormijooksu, mis algab päeval, kui vastuvõtuaegade jagamiseks avatakse ka telefonid. Ilmselt katsub õnne üle 300 000 kuubalase, kuid on küsitav, kas kõigi soov saada Hispaania kodakondseks ka täitub.

Hispaania konsul Pablo Barrios on toonud ka paar väga tähelepanuväärset arvu: kui 1898. aastal elas Kuubas 1,8 miljonit inimest, siis 20. sajandi esimesel poolel emigreerus saareriiki umbes miljon hispaanlast ja praegu elab Kuubas 11 miljonit inimest. Alates 1994. aastast on Hispaania kodakondsuse saanud

55 000 kuubalast.

Paljude kuubalaste unistus pääseda Kuubast minema on nüüd tänu Hispaania ajaloolise mälu seadusele tunduvalt käegakatsutavam. Neid ei morjenda isegi fakt, et Hispaania kannatab raske majanduskriisi all, sest nende sõnul on Hispaanias toimuv kriis mööduv, Kuuba oma ei pruugi aga lõppeda kunagi.

Võttes arvesse, et seadus laieneb üle maailma, siis võib „uute hispaanlaste” vool Hispaania ku­ningriiki olla lähiaastatel meeletu. Näiteks on Buenos Aireses dokumentide vastuvõtuks pannud aja kinni juba 40 000 inimest.

Castro režiimi pahameel on auasi

•• Hispaania Kommunistlik Partei, Ühinenud Vasakpartei ja veel ligi 80 väiksemat organisatsiooni korraldasid 31. jaanuaril Madridis meeleavalduse loosungi all „50 aastat revolutsiooni. Kuuba pole üksi”. Organiseerijate sõnul oli nende eesmärk meelde tuletada, et USA embargost hoolimata jätkab Kuuba revolutsiooni eesmärkide – sotsiaalse õigluse, võrdsuse ja solidaarsuse – eest võitlemist.

•• Vasakparteid tunnistasid, et nende mõte korraldada Kuuba revolutsiooni tähistav meele­avaldus just päev enne režiimivastast miitingut sisaldas ka sõnumit Madridi autonoomse piirkonna juhile, ühele Rahvapartei võtmekujule Esperanza Aguirrele, et too „ei kasutaks madridlaste raha poliitiliste meeleavalduste läbiviimiseks”.

•• Korraldajate sõnul osales miitingul umbes 8000 inimest, kuid politsei hindas nende arvuks paar tuhat.

•• Aguirre osales järgmisel päeval toimunud samuti vaid paari tuhande osalejaga Kuuba režiimi vastasel meeleavaldusel, mille loosungiks oli „Kuuba: pool sajandit vabaduseta”. Peale Rahvapartei leidus korraldajate ridades eri Ladina-Ameerika ühinguid ja veel paar parteid. Aguirre kuulutas, et saareriigis puuduvad elementaarsed inimõigused, vanglates on 200 poliitvangi ja Castro režiimi eest on põgenenud kaks miljonit kuubalast.

•• Samuti vastas Aguirre Kuuba Hispaania-saatkonnale, et tal on au pälvida Castro režiimi kriitikat. Saatkond oli päev varem teatanud, et „kui kümme USA presidenti pole suutnud Kuuba revolutsiooni hävitada, siis Madridi autonoomse piirkonna president oma vahelesegamistaktikaga vaevalt midagi mõjutab.”