Esimest korda 75 aasta jooksul ei avalda maailma kõige prestiižsema kirjandusauhinna salatsev žürii sel sügisel võitjat. Selle asemel on 2019. aastal laureaate kaks. Täna pärast eile toimunud koosolekut teatavaks tehtud otsus on seotud mitmete seksuaalse rünnaku süüdistustega akadeemia liikme ja poeedi Katarina Frostensoni abikaasa, prantsuse fotograafi Jean-Claude Arnault’ vastu, vahendab Guardian.

Et akadeemia liikmed sattusid enneolematutesse tülidesse Rootsi ajakirjanduses, astus akadeemia esimene naissoost alaline sekretär Sara Danius 12. aprillil tagasi, mille vastu aga protestiti, sest jäi mulje, nagu võtaks ta vastutuse ühe mehe tegude eest. Akadeemiast astus tagasi ka Frostenson.

1786. aastal kuningas Gustav III asutatud Rootsi Akadeemia liikmelisus on eluaegne, mis tähendab, et tagasiastumine jätab liikme surmani tühja koha. Pärast hiljutisi mitmeid tagasiastumisi teatas kuningas Carl XVI Gustaf, et muudab akadeemia statuuti, et võimaldada uute liikmete nimetamist tagasiastunute asemele.

Nobeli kirjanduspreemia on varem välja andmata jäänud kuuel korral: 1914., 1918., 1935., 1940., 1941., 1942. ja 1943. aastal. Põhjuseks on olnud kaks maailmasõda, kuid miks preemia jäi välja andmata 1935. aastal, pole kunagi avaldatud.

Nobeli kirjanduspreemia reputatsioon sattus kahtluse alla juba 2016. aastal, kui akadeemia valis laureaadiks muusik Bob Dylani.