Ametliku rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandes nimetatakse Estonia huku peapõhjusena halvasti konstrueeritud vöörivisiiri, mis tormise ilmaga eest pudenes. Sellega pandi vastutus Meyeri laevatehasele.

Tehas ei ole süüdistusega kunagi nõustunud. Seetõttu moodustati seal oma uurimiskomisjon, mille 1300leheküljelises aruandes väidetakse, et Estonia huku peamine põhjus võis olla terrorirünnak, täpsemalt laeva pardal plahvatanud kolm pommi. Seda versiooni toetavad nüüd ka Bemise ekspeditsioonilt kaasa toodud metallitükkide analüüsid. Komisjoni esimees Peter Holtappel on varem siiski väitnud, et tõenäoliselt ei selgu tõde kunagi, sest teatud ringkonnad lihtsalt ei taha seda.

Laevatehase pressiesindaja Günther Kolbe ütles SL Õhtulehele, et tõde selle laevahuku kohta selgub vaevalt ilma laeva üles tõstmata. Lisaks Estoniale on Meyeri laevatehase toodangust põhja läinud ka üks ro-ro tüüpi kaubalaev.

Papenburgis ehitatakse luksuslaevu

Kuidas läheb aga Meyeri laevatehasel täna? Tundub, et hästi. Günther Kolbe sõnul on neil olemas tööd tagavad lepingud kuni 2005. aastani, mida ta peab väga heaks näitajaks. Konkurentidena nimetab Kolbe analoogilisi laevatehaseid Soomes, Prantsusmaal ja Itaalias.

Selles juba 1795. aastal rajatud pereettevõttes töötab praegu ümmarguselt 2000 inimest, kelle keskmine vanus on 36 aastat. Alates 1982. aastast juhib laevatehase tööd Bernard Meyer.

Suurem osa firma töötajatest on mehed, naisi on vaid 70-80. Töö käib kolmes vahetuses. Laevu ehitab Meyeri laevatehas kuivdokis, mis asub suures hallis. Kolbe sõnul on hall maailmas omalaadsete hulgas suurim. See on 370 meetrit pikk, 101 meetrit lai ja 60 meetrit kõrge.

Moodne kruiisilaev pannakse Meyeri laevatehases kokku umbes 60 plokist, mis omakorda koosnevad 10 sektsioonist. Plokkide tõstmisel kasutatakse 600tonnise tõstejõuga kraanat. Kolbe sõnul ulatub laeva paigutatavate elektrikaablite kogupikkus 2000 kilomeetrini.

Tänavu aprillis valmis Briti firma P&O Cruises tellimusel 76 000tonnise veeväljasurvega luksuslaev Aurora, mis on 270 m pikk ja võib peale võtta 1878 reisijat.

14. oktoobril lasti kuivdokist vette hiiglaslik kruiisilaev Radiance of the Seas, mis hakkab sõitma Kariibi merel. Sellel 88 000tonnise veeväljasurvega ja 15 tekiga laeval on pikkust 293,2 meetrit, kiirus aga 24 sõlme. Eriti muljetavaldav on üheksakorruseline aatrium. Päikesetekil saab mängida minigolfi. Laeva üleandmine on planeeritud järgmise aasta algusesse.

Tuleva aasta lõpul saab valmis Star Cruises tellitud 294 m pikkune ja 91 000tonnise veeväljasurvega luksuslaev SuperStar Libra, kus on kajutikohti 2256 reisijale. Laevale tuleb muu hulgas kaks 175ruutmeetrist sviiti, millel on oma aed. Teine analoogiline laev peab valmis saama 2002. aasta lõpuks.

Küsimusele laevatehase käibest ja kasumist jätab Günther Kolbe vastamata. Ütleb vaid, et üks moodne luksuslaev maksab ümmarguselt 350 miljonit dollarit (6,3 miljardit krooni). Meyeri laevatehases valmib neid keskmiselt kaks tükki aastas. Ühe laeva ehitamiseks kulub kaks kuni kaks ja pool aastat.

Luksuslike kruiisilaevade kõrval ehitab Meyeri laevatehas ka gaasitankereid ja loomaveolaevu. Laevatehase peasissekäigu juures võib näha mudelit Kuveidile ehitatud laevast Al Shuwaikh, mis võib korraga peale võtta 125 000 lammast.

Tasub teada, et Meyeri laevatehasest tuli 1993. aastal ka kodusel Läänemerel hästi tuntud Silja Europa, mis võtab pardale kuni 3013 reisijat.

Meyeri laevatehasest on Niedersachseni liidumaal saanud ka tunnustatud turismiobjekt. Seda külastab aastas üle

100 000 inimese, kes soovivad oma silmaga näha, kuidas moodsad laevad valmivad. Eriline vaatepilt on aga valmis kruiisilaevade väljasõit Põhjamerele. Nimelt asub tehas mitte mere ääres, vaid lausa sisemaal. Põhjamerele jõudmiseks tuleb suurtel kruiisilaevadel läbida 40 kilomeetrit mööda kitsast Emsi jõge ja kanalit. Laeva kiirus sellel teekonnal on vaid 7 km tunnis.

Sakslased teavad Estonia katastroofi

Üliõpilane Alina vastas Hannoveris Estonia huku aastapäeval SL Õhtulehe küsimusele, mis päev on 28. september, esimese hooga: “Neljapäev!” Järgmise küsimuse peale, mida ütleb talle sõna “Estonia”, tuli talle meelde laevahukk.

Nii on ka teiste sakslastega. Laevahuku aastapäeva nad üldjuhul ei tea, kuid katastroof ise on neil meeles. Teatakse, et Estonia puhul oli tegemist suurima pärastsõjaaegse laevaõnnetusega Euroopas. Samuti seda, et laev ehitati Papenburgis. Pealegi võtab Saksa ajakirjandus teema sageli üles. Gregg Bemise hiljutine sukeldumisoperatsioon leidis Saksamaa lehtedes põhjalikku kajastamist.

Rohkem asjade käiku jälginud inimesed arvavad, et selle õnnetuse tegelikud põhjused ei selgu ilmselt kunagi.


Meyeri laevatehas

1795. aastal asutatud Meyeri laevatehas (Jos. L. Meyer GmbH) on kuuendat põlve Meyeri perekonna valduses. Algul ehitati laevu puust, 1874. aastal mindi üle rauast alustele. 1982. aastast juhib laevatehast Bernard Meyer. Hoolimata sellest, et 1981. aastal Meyeri laevatehases valminud Estonia 13 aastat hiljem hukkus, on firma renomee hea ning tellimuste puudumise üle ei kurdeta.

Aadu Hiietamm