Soomlaste tuumaunistused hakkavad kahtluste tõttu hajuma
Eelmisel reedel teatas Soome uut tuumaelektrijaama ehitav Fennovoima oma juhatuse esimehe väljavahetamisest, kolm nädalat tagasi lahkusid kuus investorit samast projektist ning poliitikud ja ajakirjanikud hindavad Fennovoima tuumajaama valmimise tõenäosust väikeseks. See kõik on eelkõige põhjustatud sellest, et Olkiluoto kolmanda reaktori ehitus on umbes viis aastat hilinenud.
„Mina ei usu, et Fennovoima tuumajaam tuleb,” ütles Soome parlamendi Eduskunta roheliste fraktsiooni liige Oras Tynkkynen, kes üpris ennustatavalt on pidevalt ka tuumaenergia vastu olnud. Tynkkyneni sõnul pole see teema enam niivõrd kinni keskkonnaküsimustes kui rahas. Olkiluoto kolmas reaktor, mis pidi valmis olema juba 2009. aastal, on veel ehitustanner, omanikud käivad ehitajaga hinna pärast kohtuteed ja kogumaksumus kasvab pidevalt.
Valmimiseni läheb aega
„Samuti lubati meile, et uus reaktor vähendab oluliselt meie heitgaaside suurust Kyoto protokollis kokkulepitud suunas, aga selleks ajaks, kui see lõpuks valmis saab, on Kyoto protokolli esimene periood juba mitu aastat läbi,” arutles Tynkkynen. „Ma läheks nii kaugele, et parlamendile valetati toona.”
Tegemist pole pelgalt tuumaenergiavastaste retoorikaga. Selliseid argumente on viimasel ajal esitanud ettevõtjad ja ka ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanikud, kelle sõnul hakkavad majanduslikud küsimused ja Olkiluoto ehitusmured üha rohkem dikteerima tuumajaamade ehitamist. Umbkaudu kahe miljardi eurose alghinnaga Olkiluoto kolmanda reaktori maksumus on jõudnud juba umbes kuue miljardini, lisanduvad mahavõtmise kulud ja seetõttu pole sealt saadav energia enam nii atraktiivse hinnaga.
Seda kinnitas ka Soome põhivõrguettevõtte Fingrid juhatuse esimees Jukka Ruusunen, kes elektri hinna järgmiste aastate arengut kommenteerides hindas sellised suurprojektid väga riskantseks. „Kui sa ehitad tuumajaama ja järgmise viie aasta jooksul on elektri hind börsil 40 eurot megavatt-tunni kohta, siis saad sa igal aastal kahjumit,” ütles ta. „Aga eks ärimehed lähevadki riski peale välja, st praegu tehtud investeering tuumajaama hakkab ära tasuma viie aasta pärast ja kes teab, milline on hind siis.”
Olkiluoto tuumajaama kolmanda reaktori ehitamist on pidevalt edasi lükatud, viidates turvalisusele ja kvaliteedile. Reaktor valmib ja selle kohta väga palju küsimusi tegelikult ei ole, mistõttu jaama ehitava ettevõtte TVO konsultant Käthe Sarparanta eriti suureks probleemiks hilinemist ei pea. „Sellise projekti puhul on turvalisus kaugelt olulisem kui ajakava,” kinnitas ta. Näiteks on pidanud ehitajad betooni uuesti valama, sest tehtud töö ei vastanud nõuetele.
Kui Fennovoima tuumajaama puhul on juba näha olnud investorite lahkumist, siis näiteks Olkiluoto jaama üks omanik Fortum (kellel on ka Loviisa kaks reaktorit) näeb siiski Soome tuumaenergia vajadust. „Tuumaenergia küsimus on praegu keeruline,” ütles Baltimaade ajakirjanikega kohtunud Per Langer, Fortumi asepresident soojatootmise alal. „Me ei ole rõõmsad selle üle, mis Olkiluotos on toimunud, aga iga investeering on risk.”
Lauri Tankleri sõitu finantseeris Soome välisministeerium.
Konkurendid ei taha tuumajäätmeid
Veel üks kaigas Fennovoima kodaratesse on tuumajäätmete küsimus. Nimelt on Fennovoima esindajad andnud märku, et sooviksid lõplikult ladustada tuumakütust samasse jäätmehoidlasse, kuhu lähevad ka Olkiluoto ja Loviisa jaamade jäätmed. Viimasena nimetatute omanikfirmad on aga hoidla ehitamiseks kulutanud väga palju raha ega taha sellest kuuldagi.
Loviisa jaamade omanik Fortum ja Olkiluoto omanik TVO panid raha kokku, et ühisettevõte Posiva saaks ehitada sügavale maa alla, 450–700 meetri sügavusele tuumakütuse lõpliku ladustamise koha põhjakivisse, kus selle mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Fennovoima esindajad rääkisid Helsingin Sanomatele kevadel, et eraldi jäätmelao ehitamise asemel oleks koostöö teiste tuumajaamadega „targem valik”.
Probleem on selles, et saare alla jäätmeladu ehitavale Posivale ei meeldi Fennovoima plaanid üldse. Nagu ka Fortumi esindaja mulle rääkis, on praegu nende arvamus selline, et Olkiluoto jäätmelattu peaks mahtuma vaid tema enda ja Loviisa reaktorite kasutatud tuumakütus.
Peagi valmib majandusministeeriumi tellitud sõltumatu uuring, mis peaks näitama, kas Posiva ehitatud tunnelitesse mahub rohkem jäätmeid, kui seni plaanitud. Kui see peaks kinnitama ehitajate arvamust, et sinna rohkem ei mahu, on Fennovoimal vaja veel rohkem miljoneid investeerida, et leida võimalik ladustamiskoht ise.
AVALIK ARVAMUS
Leedu teeb referendumi
Vähem kui kuu aja pärast, 14. oktoobril, samal päeval parlamendivalimistega saavad Leedu elanikud anda oma hääle uue tuumajaama ehitamise poolt või vastu. Oluline on tähele panna, et referendumi tulemused ei kujune kuidagi siduvaks mandaadiks tulevasele valitsusele, mistõttu on rahvahääletus juba saanud valitsuserakonna käest hävitava hinnangu kui odav populism.
Leedu pidas viimase sellise rahvahääletuse 2008. aastal, kui parlament küsis rahvalt, kas vana Ignalina tuumajaam peaks jääma lahti või mitte (meeldetuletuseks: Euroopa Liidu liikmeks saamise üks tingimus oli Ignalina sulgemine 2009. aastaks). Kuigi toona hääletas 89% jaama lahtihoidmise poolt, ei saadud kokku piisavat osalusprotsenti, et seda kuidagi siduvaks pidada.
Leetu Visaginasesse tuumajaama ehitamine sai viimati parlamendilt heakskiidu selle aasta juuni keskel.
