Sosnovõi Bor saab uued ja ohutumad reaktorid
Peterburi linna lähedal Soome lahe kaldal, Narvast linnulennult 100 kilomeetri kaugusel asub 1970–1980-ndatel rajatud nelja reaktoriga Sosnovõi Bori tuumajaam, mille asemele ehitavad venelased uut moodsat tuumajaama. Uue jaama esimene plokk peab plaanide järgi käiku minema juba kolme aasta pärast ja teine plokk viie aasta pärast.
Sosnovõi Bori praegune, vananenud tehnoloogiaga ehitatud tuumajaam on aastaid seisnud Eestit ähvardavate tsiviilkatastroofide nimekirja tipus. Kui uskuda uue, Leningradskaja-2 (L-2) tuumajaama projekteerijat, siis väheneb võimalik oht peagi märgatavalt.
„Ma ütlen ilma liialdusteta, et praegu ei ehitata maailmas ühtegi teist tuumajaama selliste ohutussüsteemidega nagu meie,” kinnitas Eesti Päevalehele uut jaama projekteeriva, Peterburis asuva Atomenergoprojekti peadirektori asetäitja Aleksandr Kazarin. „L-2-st saab pikaks ajaks kõige kaasaegsem ja ohutum tuumajaam maailmas.”
Uue tuumajaama aluseks on projekt, mille järgi ehitas Atomenergoprojekt valmis Hiina suurima tuumajaama Tianwanis, mis läks käiku 2007. aastal. „Kaasaegsed energiaplokid, mida ehitatakse praegu Euroopa Liidus Soomes jaamas Olkiluoto-3 ja Prantsusmaal jaamas Flamanville-3, kordavad meie Hiinas ehitatud jaama põhimõtteid,” rääkis Kazarin.
Eesti külje alla rajatava uue tuumajaama igal energiaplokil on lihtsustatult öeldes neli üksteist dubleerivat aktiivset ohutussüsteemi ning lisaks veel eraldi mahuti reaktori all, kuhu võimaliku õnnetuse korral valgub sulanud tuumakütuse mass. Sisuliselt kujutab see mahuti tohutut, 800 tonni kaaluvat rauast panni.
Kazarini sõnul tulevad VVER-tüüpi reaktorid L-2-s ohutuse mõttes veelgi täiuslikumad kui Hiinas, sest lisaks neljale aktiivsele ohutussüsteemile ja „tuumakütuse püüdurile” tulevad juurde veel kaks passiivset ohutussüsteemi – reaktorikatte ning aurugeneraatori jahutamiseks ülekuumenemise korral. Samasugused täiustatud reaktorid ehitatakse ka teises Baltimaade lähedusse kerkivas uues tuumajaamas Kaliningradi oblastis, lisas Kazarin.
Maavärinat ei karda
Kaliningradi oblastisse ehitatava Baltiiski tuumajaama peainsener Ivan Grabelnikov kinnitas samuti, et Venemaa uute tuumajaamade kontseptsioon välistab sellise avarii, nagu juhtus äsja Jaapanis Fukushima tuumajaamas. „Seda ei saa põhimõtteliselt juhtuda, sest reaktorid, mis ehitatakse L-2 ja Baltiiski jaama, kuuluvad 3+ põlvkonda, aga Jaapanis kannatada saanud energiaplokid kuulusid 1. põlvkonda,” lausus Grabelnikov.
Grabelnikovi sõnul on L-2 ja Baltiiski reaktorite põhiline pluss selles, et tänu uutele ohutussüsteemidele on nad kaitstud juhuks, kui tuumajaam jääb ilma vooluta, nagu juhtus Fukushimas. „Peale selle näeb meie projekt ette tõhusad kaitsebarjäärid aatomituuma lõhustumisel tekkivate ainete väljapääsemise takistamiseks, mis viib miinimumini ainete pihkumise õhku isegi võimaliku avarii kõige mustemate stsenaariumite korral,” kinnitas Grabelnikov.
L-2 ja Baltiiski jaam on peainseneri sõnul projekteeritud sellised, et reaktorid peavad vastu seitsmepallise maavärina. Kui maavärina võimalus Läänemere regioonis on teoreetiliselt võimalik, siis Jaapani-sarnase purustava hiidlaine tekkimise võimalus on Grabelnikovi sõnul nullilähedane.
Sosnovõi Bori tuumajaamas töötavad praegu sama tüüpi reaktorid, millega juhtus seni maailma suurim tuumaõnnetus 1986. aastal Tšernobõlis. Venelased on aga nende RBMK-tüüpi reaktorite, mida Venemaal töötab veel 11 tükki, ohutustaset viimaste aastakümnetega oluliselt tõstnud.
Soome tuumajärelevalve ametkonna abiga on Sosnovõi Bori üles seatud monitooringusüsteem, mis jälgib radioaktiivsuse muutust jaama ümbruses reaalajas.
Ka Eesti energiajulgeoleku eksperdi Andres Mäe kinnitusel tulevad Sosnovõi Bori uued reaktorid oluliselt ohutumad kui praegused. „Esiteks on uute reaktorite hoone tugevam ja kannatab välja näiteks reaktorist ja selle kaitsekestast väljunud gaaside ja auru segu plahvatuse,” rääkis Mäe. „VVER-tüüpi reaktorite ümber tuleb 1,6–1,8 meetri paksune armeeritud valubetoonist kaitsekest, mida RBMK-tüüpi reaktoreil pole.”
Lisaks on oluline, et Sosnovõi Bori uue jaama reaktorite teraskest tuleb oluliselt paksemast terasest, kui on praegustel reaktoritel ning uued reaktorid on seega suurema survetaluvusega,” lisas Mäe.
Reaktorid pidid seiskuma 2010
•• Sosnovõi Bori tuumajaama praegused reaktorid pidanuks eksplutatsioonidokumentide järgi töö lõpetama 2010. aastal, kuid nende tööaega pikendati.
•• Kahe kõige vanema reaktori tööaega pikendati 2000-ndate keskel 2018. ja 2020. aastani. Kahe veidi hiljem ehitatud reaktori tööaega pikendati aga 2025. aastani.
•• Venemaal pole kunagi selliseid Tšernobõli-tüüpi reaktoreid suletud, mistõttu uurivad venelased huviga Leedu kogemust Ignalina tuumajaama sulgemisel. Leedu jaamas seisavad samad reaktorid, mis praegu Sosnovõi Boris.
•• Venemaa on Sosnovõi Bori vanade reaktorite kiirest sulgemisest ise samavõrra huvitatud nagu ka lähimad naaberriigid. Uue tuumajaama ehitamine läheb graafiku järgi, kinnitas Atomenergoprojekti peadirektori asetäitja Aleksandr Kazarin.
