Hulk keskkonna- ja inimõiguste kaitsele pühendunud lääne rühmitusi on juba 11 aastat kinnitanud, et Sutjagin ei ole kunagi spionaažiga tegelenud ja sai 15-aastase vanglakaristuse hoopis keskkonnakaitse alase võitluse eest. 1999. aastal vahistatud Sutjagin langes spioonimaania ohvriks, nagu ka hulk teisi keskkonnaaktiviste eesotsas Aleksandr Nikitini  ja Grigori Paškoga. Ja alles nüüd, kui oli vaja leida kedagi, keda spioonivahetuse korras läände saata, pisteti lennukisse Sutjagin, lootuses, et tema ümber kestnud skandaal hakkab vaibuma. „Ma olen väga õnnelik, et ta vanglast välja sai,” kommenteeris Sutjagini vabanemist Nikitin, kes on praegu keskkonnaühenduse Bellona Peterburi osakonna juht.

Kaks kätt taskus

Niisiis astusid 9. juulil USA lennukist Suurbritannia pinnale kaks venelast, endine Vene sõjaväeluure GRU polkovnik Sergei Skripal, kes 2006. aastal pandi vangi nähtavasti süüdistatuna selles, et Briti luurele edastati infot andmekandjaks muudetud kivide sees, ja Igor Sutjagin, kes tunnistati 2004. aasta kohtuotsusega spiooniks, sest ta tegi kaastööd ühele Briti keskkonnakaitse konsultatsioonifirmale, mille FSB müstilistel ajenditel kuulutas CIA varifirmaks. Viisasid neil ei olnud, rääkimata pagasist, ja Briti võimud ei tea, mis nendest edasi peaks saama.

Sutjaginile on pakkunud peavarju üks Briti perekond, keda ta tundis enne vangistamist. Meediaga suhtleb mees Venemaale jäänud omaste vahendusel ja ta teatas, et kodus Obninskis (Kaluga oblastis) vajab remonti veranda ja seega kavatseb ta niipea kui võimalik koju tagasi jõuda. Samuti andis ta kohe teada, et pole kunagi nõustunudki läände kolima ja otsused tehti temast mööda minnes.

Füüsiku ja ajaloolase haridu­sega, Venemaa teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudis Moskvas desarmeerimise küsimusi uurinud Sutjagin pole ka kunagi eitanud, et on läände saatnud ülevaateid Venemaa meedias liikunud teadetest nii tuuma- kui ka sõjaliste jäätmete kohta.

Peamine probleem oli aga see, et juba alates 1986. aastast on Norra keskkonnakaitseühendus Bellona kogunud andmeid Põhja-Jäämerre uputatud tuumareaktorite kohta ja Boriss Jeltsini võimu aja lõpus käivitas FSB nende infoallikate likvideerimiseks siseriikliku spioonijahi.

Nikitin mõisteti küll 2000. aastal ülemkohtus õigeks, kuid ülejäänud keskkonnarikkumiste uurijad, nagu Paško ja Sutjagin, said reaalse vanglakaristuse. Ükski „spioonidest” ei omanud tegelikku juurdepääsu riigisaladustele.

Spioonimaania ja „spioonimaania”

USA-s olnuvat valespioonid

Sutjagini süüdistus savijalgel

•• Tänini üritab Kremli-meelne ajakirjandus tõestada, et USA ole­vat tabanud valespiooni ja tegelikult olevat ennast valenimede all sisse töötanud 12 isikut olnud vaid tavalised kodanikud.

••  Seevastu isikutest, keda Vene­maa nende vastu läände vahetas, on kolm küll töötanud spioonide­na, kuid Venemaa enda teenistuses ja topeltkoostöö USA ja Briti luureteenistustega oli pigem vaieldav. Sutjagini spionaažisüüdistus jäigi tuginema oletustele. 1998. aastal olevat talle Inglismaal lähenenud kaks inimest, kes olevat saanud temalt allkirja koostööks keskkonnakaitsefirmaga Alternative Futures, kuid hiljem väidetavalt haihtunud. Mille alusel FSB väitis firmat CIA kulissiks, ei tea vist tänini keegi.