TÄISMAHUS: Läti rahandusminister: teeme kõik euroga ühinemise referendumi vältimiseks
Läti väljavaated euroalaga liitumiseks tunduvad säravad. Kui turvaliselt tunnete end euroga liitumise kriteeriumite täitmise teel? Kas praegused head näitajad on jätkusuutlikud?
Olen päris kindel, et suudame Maastrichti kriteeriumid täita mitte üksnes sel kuul, vaid ka edaspidi. Muide praegu on käes esimene kuu, kui me need kriteeriumid täidame. Inflatsioon on läinud alla. Meil on praegu EL-i üks madalamaid inflatsiooninäitajaid. Samas on see olnud traditsiooniliselt üks kõrgemaid. Intresside tase on tulnud alla, nende õigele tasemele. Ja eelarve küsimuses [peab silmas defitsiidi ja riigivõla näitajaid] pole üldse mingit küsimust.
Meie kalkulatsioonide kohaselt peaksime suutma sellist seisu hoida vähemalt järgmise suve, sügiseni. Arvatavasti isegi rohkem. Sisenõudlus on suurenemas, kuid see ei paista kuidagi mõjutavat või nakatavat inflatsiooni näitajat.
Eelarvenäitajate suhtes olen väga kindel. Läti suudab saavutada isegi paremaid tulemusi, kui oodati, nii nagu on läinud alates 2009. aastast. Intressid lähevad alla ka tehniliselt, sest lähemate kuude jooksul tõotab meie riigi krediidireiting tõusta.
Mis puudutab 2014., 2015. ja 2016. aastaid, nende kohta on raske ennustada. Ja see peaks olema mure kõigile Balti riikidele, sest selgelt on olemas palgalõhe ja heaolu tase on erinev. See võib olla potentsiaalseks inflatsiooni mõjutajaks. Kuid ka ainukeseks n-ö keskpika perioodi ohuks. Aga muidu usume, et eelarveliselt jõuame kiiremini ülejäägiga olukorda, kui seda plaanime. Riigi võlg saab ka olema madalam järgmiste aastate jooksul, nii et ses osas pole küll probleemi.
Seega Läti puhul tundub, et tehniliselt oleme valmis. Hetkel sõltub palju Euroopa Keskpanga ja euroala institutsioonide poliitilisest tahtest.
Inflatsioon on salakaval – võib järsku langeda ja kiiresti üles minna. Eestis näeme, et väikeses avatud majandusega riigis ei saa selle kohta midagi kindlat paika panna. Miks te arvate, et järgmisel aastal Lätis inflatsioon stabiilseks jääb?
Lätil paistab üsna tõenäoliselt olema EL-i üks madalamaid inflatsiooninäitajaid ka järgmisel aastal. Kindlasti esimeses ja teises kvartalis. Eri riikide pilt on väga imelik. Näiteks riikides, mis elavad läbi probleeme, on ikka veel kõrge inflatsioon. Mitte deflatsioon, mis juhtus Balti riikides kriisi ajal.
Me ei tunne hetkel mingit palgakasvu survet või sisetarbimise survet. Võrreldes Eesti ja Leeduga on meie inflatsioon palju madalam, kuigi meil peaksid olema sarnased faktorid, mis inflatsiooni mõjutavad.
Ma arvan, et see võib tuleneda kriisi järelmitest. Saime päris kõvasti pihta. Ja võib-olla selle tulemusel on siiani takistusi, mis ei luba palkadel ja tarbimisel kasvada.
Kas Läti tahab küsida Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni hinnangut mingil hetkel järgmisel aastal, et ühineda euroga 2014. aasta 1. jaanuaril?
Jah, me kavatseme hinnangu tellida järgmise aasta alguses. Kuid kavatseme oma eesmärgil püsida, sest tunneme end oma näitajate poolest kindlalt ja ajastus peaks olema õige. Me ei kavatse oma plaani muuta ega edasi lükata.
Kas Läti euroga ühinemise väljavaade pälvib euroala liikmete toetuse?
Olukord on täiesti erinev sellest, mis ta oleks võinud olla mõne aasta eest. Läti koos teiste Balti riikidega on teeninud ära tunnustatud reputatsiooni. Aina rohkem kõrgeid ametnikke ütlevad, et Läti ühinemine tooks ka euroalale positiivset mõju.
Tunnen end iga kuuga aina kindlamalt. Kevadel ja suvel saime samuti häid hinnanguid. Nüüd näeme, et euroalas pole just kõige positiivsemad arengud, aga meil Lätis on stabiilne areng ning samuti täiesti teisest mastist näitajad.
Kuidas aga saab olema sisepoliitilise protsessiga? Parlamendist ja kohtusüsteemist on tulnud hääli, mis nõuavad referendumit. Millised on Läti valitsuse kavad?
Tahaksime vältida referendumeid. Kuid on olemas opositsioon ja nad kasutavad euroala nõrkusi otsimaks takistusi Dombrovskise valitsuse jaoks. Arvatavasti leiame seadusliku ja legaalse tee, et vältida niisuguseid referendumeid.
Meil on koosmeele keskus, mis on opositsioonis tugev ja alati vastu kõigile sammudele n-ö Lääne suunas ja tahaks blokeerida kõike, mis seostub NATO, EL-i ja euroalaga. On teatud pingeid referendumi osas, seda ka keeleprobleemi tõttu. On provokatsioone. Euroga ühinemine on meie kohustus, küsimus on ajastuses, millal on õige aeg ühineda.
Avalikkuse toetus Lätis eurole on väga madal, mistõttu opositsioon mängib referendumist rääkides nähtavasti inimeste tunnetele. Kuidas tõsta Läti elanike toetust eurole?
See on hea märkus ja kahtlemata väljakutse. Küsimus poleks alles mõned aastad tagasi tõusnud ei Lätis ega teistes Balti riikides. Kasutame ju Lätis faktiliselt eurot. N-ö väikest eurot. 85 protsenti laenudest on eurodes. Pool inimeste säästudest on eurodes. Kinnisvaraturg töötab euroga, ka autoturg ja kaubavahetus. Kasutame eurot, kuid ei saa osa neist meetmetest, mis meid toetaksid häda korral.
Eestis tekkis väga hea aken euroga ühinemiseks. Oli deflatsioon, täitsite kriteeriumid ja ka euroala polnud veel niisuguses olukorras, nagu ta on praegu.
See on tõsi.
See oli hea ajastus, Kahju, et me sellest ilma jäime siis. Inimesed keskenduvad euroga ühinemise vaatlemisel kahele asjale.
Esiteks võimalikule inflatsiooni suurenemisele. Kuid see on suhteliselt väike, ehk 0,1 või 0,2 protsenti. See ei peaks olema murettekitav.
Teine asi, mis on aga päris uus, on aga euroalaga ühinemise võimalikud kulud ning mured seoses võlakriisis maadega. See on mure ja seda kasutab ka opositsioon. Ühinete euroalaga, maksate nii palju, mida ei tahaks teha jne. See on palju komplitseeritum asi ja oleme sunnitud rääkima nii sellest, mida me võidame euroga ühinedes kui ka kuludest.
Me ütleme, et need kulud on palju väiksemad kui võimalik abi ja krediidireitingu paranemine. See pole ka otseselt väljaarvutatav, sest hüvesid on lisaks veel palju-palju rohkem. Annan seletusi sel teemal pea iga teine päev. Samuti teevad seda Läti keskpank, peaminister.
Kuid Läti inimesed on suhteliselt euroskeptilised. Peame arvatavasti veel rohkem rääkima. Aga mida siis räägime? Näiteks seda, et maksame hetkel kiiremini tagasi oma riigivõlga. Aga euroga ühinedes näeme tõelist kokkuhoidu oma riigivõla teenindamises, mis ulatub kümnetesse miljonitesse lattidesse. Ütleme, et kui oleksime euroalas, siis meie riigireiting tõuseks arvatavasti mitme pügala jagu. Praegu erinevad Eesti ja Läti riigireiting viis-kuus pügalat. Aga enne kriisi oli see kaks-kolm pügalat. See aga tähendab meile igal aastal kümneid miljoneid latte, pikemas perspektiivis sadu miljoneid kokkuhoidu. Ja lisaks muidugi mõista see, mida õnnestuks säästa inimestel ja ettevõtetel tehingute pealt.
Lisaks strateegiline küsimus: Balti riigid on liiga väikesed majandused, lähedal Venemaale jne. Seda ei saa ignoreerida. Niisamuti oli asi NATO, EL-iga. Saab olema OECD-ga, millega loodame liituda järgmisel aastal.
Lisaks vaatame Eestit, mis on olnud Balti riikide edu parim näide. Seda fakti ei saa ka ignoreerida, peame enda äri- ja poliitilise keskkonna samasuguseks tegema.
Jälgite Eesti näidet. Meil tekitas sel aastal suurt muret Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESM-iga ühinemine, kardeti, et see ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas. Kas sellised abifondid on Läti õiguskorraga kooskõlas?
See küsimus peaks olema õiguslikult lahendatav. Praegu toimub fiskaalpaketi läbivaatamine parlamendis. Selles on viiteid ka ESM-i ja teise sarnaste asjadega ühinemiseks. Ma ei saa olla sada protsenti kindel, et suudame seda hallata, aga kui tahame olla osa euroalast, siis peaksime aktsepteerima ka taolisi initsiatiive. Arvestame juba praegu ka ESM-iga ühinemise hinda, see näitaja võib muutuda, aga me ütleme seda oma inimestele välja. Tundub, et oleme kindlal teel. Aga tulevikku päris täpselt ei tea, sest on olemas opositsioon, kes püüab leida nõrkusi. Ma loodan, et meie õigusgurud suudavad tuvastada ja kaitsta meid taoliste nõrkuste eest. Aga kui oleme osa euroalast, siis on vältimatu, et osaleme ka neis initsiatiivides.
Andris Vilks (49)
- Andris Vilks on Läti rahandusminister alates 2010. aasta lõpust, mil valimised võitnud peaminister Valdis Dombrovskis moodustas oma teise kabineti.
- Enne seda töötas Vilks aastaid Läti pangandussektoris majandusanalüüsi vallas.
- Vahetult valitsusega ühinemise eel oli Vilks Lätis SEB panga majandusnõunik ja peaanalüütik.
- Andris Vilksil on panganduskogemust arvestades oma ala spetsialistina rahvusvaheliselt väga kompetentse rahandusministri renomee.
NÕUDED
Läti ja eurokriteeriumid
Mõne nädala eest avalikustatud statistika kohaselt täitis Läti septembris tõenäoliselt kõige raskemini mõjutatava euroga liitumise kriteeriumi ehk inflatsiooni nõude.
Euroalaga ühinemise reeglite ehk Maastrichti kriteeriumite järgi saab sisse riik, kus inflatsioon pole suurem kui kolme EL-i kõige madalama inflatsiooniga riigi näitaja, pluss 1,5 protsenti. Läti näitaja möödunud kuul oli 2,9 protsenti, euroala sissepääsemise reeglite järgne latt asus 2,94 protsendi peal.
Vaatamata sellele, et Läti majanduskriisi aastatel Läti riigivõlg kõvasti kasvas, jääb see siiski alla lubatud taseme ehk mitte rohkem kui 60% SKT-st. Eelmise aasta lõpus oli riigi võlakoormus 42,2% SKT-st.
2011. aasta lõpetas Läti veel 3,4-protsendise eelarvedefitsiidiga, mis oli suurem lubatud 3-protsendisest näitajast. Kuid sel aastal peaks lõunanaabrite eelarve ilusasti ka defitsiidi kriteeriumi täitma, mis teeb võimalikuks tuleval aastal tellida euroga ühinemiseks vajalik Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni hindamisraport.
