Venemaa kriisi äärel

Keskmise suurusega firma reklaamiosakonna juhataja, 26-aastane Valeria Malinovskaja ütles oma tuttavate järgi otsustades, et eelkõige tulid miitingule inimesed, kes seni kritiseerisid võime ainult internetis. „Sest kui mitte meie, siis kes hakkab muutma ajalugu?” küsis ta retooriliselt ja isegi veidi piduliku häälega.
Seni polnud Valeria poliitmiitingutel käinud, sest oli lootnud, et Putini loodud poliitilises süteemis hakkab midagi muutuma. „Kogu aeg muudkui räägiti, et meil on stabiilsus, kõik on väga hästi, aga nüüd me näeme hoopis, et Venemaa on majandusliku ja poliitilise kriisi äärel,” ütles ta.
Tema sõber, 27-aastane jurist Nikolai Mordatšov lausus end olevat selle vastu, et ühed ja samad inimesed on pidevalt võimul ja lihtsalt vahetavad kohti. „Keegi mu sõpradest ei hääletanud Ühtse Venemaa poolt ja me ei tea kedagi, kes oleks hääletanud, aga nad ikka võitsid!” oli Nikolai nördinud.
Sõbrannad, 32-aastane Irina Belenka ja 35-aastane Anastassia Tšerkassova on suurte firmade personalijuhid. Nagu enamik, tulid nad samuti esimest korda Putini süsteemi vastu meelt avaldama. „Siin on 80 protsenti inimesi, kes pole kunagi miitingutel käinud. Pole lihtsalt enam jõudu seda kõike pealt vaadata,” lausus Irina. „Inimeste sõnum on tegelikult lihtne: meid ei saa enam mitte märgata,” lisas Anastassia.
Enda sõnul töötavad sõbrannad edukates firmades pidevalt kella kaheksast kaheksani ja neil lihtsalt pole varem olnud aega meeleavaldustel käia ega poliitikast mõeldagi. „Ma olen kogu aeg elanud põhimõtte järgi, et kui igaüks teeb oma tööd hästi, siis muutub meie riik paremaks. Aga elada riigis, kus seadusetus on järjest hullem, muutub juba võimatuks,” selgitas Irina.
Endisest ühiskonnateadlasest ärimees Aleksandr Spagin (56) tuli meeleavaldusele konkreetselt protestiks valimistel toimunu pärast. Tema sõnutsi on alust arvata, et valimistulemusi võltsiti massiliselt. „Ma olen veendunud, et vähemalt Moskva puhul ei saa valimistulemused kuidagi tõele vastata,” lausus ta.

Harjuvad tasapisi

Spagin avaldas lootust, et Putin muudab oma põhimõtet, et protestijatega ei räägita kunagi läbi ega täideta nende nõudmisi. „Eks kõik tasapisi harjuvad demokraatiaga, ka Putin,” arutles Aleksandr.
Kõrgkooliõpetaja Igor Zalõssin (57) ei uskunud eriti, et võimude suhtumises midagi muutub. „Kui aga presidendivalimistega läheb samamoodi, siis tulevad veelgi massilisemad meeleavaldused,” ütles ta. „Ainus, mida ma kardan – et algavad repressioonid. Kahjuks on võimude hulgas palju silovik’e, kes rõhuvad just repressiivsetele lahendustele.”
Psühholoogist audiitor Julia Minina (42) tuli Putini vastu meelt avaldama, sest politsei vahistas nädala algul samasugusel protestimeeleavaldusel tema 22-aastase poja. „Meie põhiseadus lubab igal inimesel vabalt oma arvamust avaldada, aga minu poeg sai selle eest kümme päeva aresti,” rääkis Julia. „Praegu rikutakse kõigi meie õigusi. Ma ei mõtle eriti meeleavaldustele reageerimisest, tahan lihtsalt väljendada, et ma pole nõus sellega, mis tehti mu poja ja tema kaaslastega,” lisas ta.
Miitingulistel oli kolm peamist nõudmist. Esiteks: vabastada kõik sadakond siiani vahi all istuvat kinnipeetut, kes vahistati nädala algul peetud protestimiitingutel, eesotsas protestijate juhtide hulka kuuluvate Ilja Jašini ja Aleksei Navalnõiga. Teiseks: tühistada nende jaoskondade valimistulemused, kus toimus võltsimine, ja korraldada seal uued valimised. Kolmandaks: algatada uurimine duumavalimiste kõigi võltsimisjuhtumite kohta.
Venemaa keskvalimiskomisjon kuulutas duumavalimiste tulemused ametlikult välja reedel. Nende järgi kaotas valitsev Ühtne Venemaa võrreldes eelmiste valimistega 15 protsenti häältest, kuid säilitas duumas enamuse.

Sotsioloog: kohe ei tee Putin midagi

Venemaa liidrile Vladimir Putinile on tähtis saavutada ühiskonnas enne presidendivalimisi rahu ja selle nimel võib ta isegi mingile kompromissile minna, ütles Eesti Päevalehele Moskva suure uuringufirma Levada-keskuse asedirektor Aleksei Graždankin.
Kas kasvav protest sunnib Putinit midagi muutma?
Moskva olümpia ajal räägiti sellist legendi, et Nõukogude sportlased olevat pandud olümpiakülla luku taha ja neid ei lastud linna peale. Sportlastele see muidugi ei meeldinud ja nad võtsid ennast protestiks õues alasti. Moskva miilitsaülem olla selle peale vaid õlgu kehitanud: „Las nad olla, käivad veidi, siis hakkab neil külm ja lähevad sisse tagasi. Kus nad pääsevad!”
Samamoodi reageerivad Vene võimud ka praegu. Nad loodavad, nagu alati, et protestivad ja protestivad ja siis lähevad laiali. Varsti algavad ka uusaastapidustused, mis kestavad üsna kaua. Võimud loodavad, et seegi viib inimeste mõtted mujale ja meeleavaldused raugevad iseenesest.
Mida Putin vastuseks ikkagi teha võib?
Esialgu ei tee ta midagi. Ta ei reageeri kunagi ühelegi miitingule. Teeb üldises stiilis avaldusi, et inimestel on õigus oma arvamust avaldada. Võimud võivad ka oma tegevusega nimme rõhutada, et neile ei saa survet avaldada. Tuletan meelde, kuidas eelmise aasta 31. detsembril mõisteti mitu opositsioonijuhti 15 päevaks arestikambrisse. Rahvas tegi veidi kära, aga pidustuste käigus unustati asi ruttu.
Võimud ei saa ju sellest täiesti mööda vaadata, et miitinguliste arv on mitmekordistunud!
Nad võivad üritada opositsiooniga enne presidendivalimisi mingeid mängureegleid kokku leppida, et siis ei oleks nende ümber mingit lärmi. See on Putinile tähtis. Ja ma olen kindel, et vastutasuks tuleb Putin oma uue esimese ametiaja jooksul välja uute poliitiliste algatustega, mis muudavad mõnevõrra praegust poliitilist süsteemi.
Kui suur on teie uuringute andmeil protestimeeleavaldusi korraldava parlamendivälise opositsiooni toetus?
Nädal enne duumavalimisi (novembri lõpus – J. P.) uurisime me seda ja selgus, et 58 protsenti inimesi ei usalda seda süsteemivälist opositsiooni. Veel 26 protsenti ei osanud nende kohta midagi arvata. Aga nende liidrite isiklikud reitingud on üks kuni kolm protsenti.

100 000 muudaks ehk midagi

IRL-i välispoliitikaekspert Marko Mihkelson väitis, et laupäevane miiting oli suurim meeleavaldus 1991. aastast alates.
See pole päris täpne. 1991. aastal toimus Moskvas mitu meeleavaldust, mis kogusid protestima üle 200 000 inimese. 1993. aastal, tollase presidendi Jeltsini ja parlamendi vastasseisu ajal tuli Moskvas mõlema poole toetuseks tänavatele 300 000 inimest.
Kuid iseenesest andis Mihkelson ette hea mõõdupuu. Venemaa võimumeelsed eksperdid väidavad nimelt, et arvestades Moskva suurust polnud laupäeval tegemist millegi erilisega. Kui aga järgmistele meeleavaldustele tuleb veel mitu korda rohkem inimesi, siis ei saa enam nii väita.
Teine asi, mis võib Putini ja Kremli jaoks oluliseks muutuda ja sundida neid kas või kerget poliitkosmeetikat tegema, on majandus.