TÄISMAHUS: Mõrvarijaht Prantsusmaal on veninud juba üle nädala
Rünnak juudi koolile Toulouse’is läheb päris kindlasti juutidevastaste rünnakute ritta, mida Lõuna-Prantsusmaa varemgi üle elanud. 2009. aastal ja mullu rünnati näiteks süütepommidega üht sünagoogi samas regioonis.
Kunagise Vichy-režiimi pärand elab põrandaaluse neonatslusena tänini, leides üha uut toidet juudivastastest paranoilistest vandenõuteooriatest ja just see rahvus on sellisele elemendile peamiseks sihtmärgiks.
Tänavune rünnakutesari, kokku juba kolm atentaati, seostab aga rünnakud nii juutidele kui ka langevarjuväelastele, kellest suurem osa paistabki paiknevat just baasides Lõuna-Prantsusmaal.
Kasutatud on mõrvades samu relvi (11,43 mm püstolit ja UZI poolautomaatrelva) ja põgenemisel sama Yamaha 500-kuubikulist mootorratast. Ründaja tundis ka hästi ümbruskonda, teades valida just õigeid kõrvaltänavaid põgenemiseks.
Kolm rünnakut
Ja praegust Toulouse’i mõrvarit ongi kõigi politseijõududega taga aetud juba poolteist nädalat. Esimese huvi all on loomulikult võimalikud neonatslikud rühmitused regioonis, hukkus ju esmaspäevases rünnakus juutide koolile Toulouse’is sealne heebrea keele õpetajast rabi oma kahe pojaga, nagu ka sama kooli direktori tütar, haavata sai veel üks 17-aastane nooruk.
Prantsusmaal on korduvalt rüvetatud juutide kalmistuid, mullu üritati autoga rammida ühte sünagoogi Bagatelle’is, mille pihta kaks aastat varem oli pillutud ka süütepomme. Siis tabati ründajatena ühe noortejõugu liikmed. Kuid külmavereliste mõrvadeni jõudis asi alles nüüd.
Politsei tähelepanu on ka endistel langevarjuväelastel. Üle-eelmisel laupäeval tappis arvatavasti sama mõrvar ühe erariietes langevarjuväelase Toulouse’is. Neljapäeval ründas ta aga kolme langevarjuväelast 46 kilomeetrit eemal Montaubanis, kusjuures tõukas sama pangaautomaadi järjekorras seisnud vanuri eest ja avas tule vaid langevarjurite pihta. Kaks neist sai surma, kolmas haavata.
Hukkunud olid tõmmut nahavärvi, pärit Põhja-Aafrikast, haavata saanu aga pärit Kariibidelt. Kuid vähemalt esimese ohvri puhul ei saanud mõrvar ette teada, kust ta pärit oli, nad olid omavahelise kokkusaamise leppinud ajalehekuulutuse põhjal, kus sõjaväelasest ohver pakkus oma mootorratast müügiks.
Juba langevarjurimõrvade järel käivitati suuroperatsioon roimari tabamiseks, sellesse kaasati esmalt ligi 60 politseinikku, kuigi ainus korraldus, mis täide jõuti viia, oli soovitus sõduritele mitte kanda sõjaväevormi väljaspool baase. Mõrvari tabamisest oldi eile peaaegu sama kaugel kui jälitustöö alguses.
Filmis oma kuritegu
Ja siis, esmaspäeval ründas ta juba juudi kooli Toulouse’is, sama külmavereliselt kui kahes varasemas rünnakus. Väidetavalt kandis ta veel krae küljes videokaamerat, et oma roima talletada. Kui varem oli põhjust oletada seost mõrvari ja ohvrite vahel, seoses mundritega, mida ohvrid kandsid – nad olid 17. langevarjuinsenerrügemendist, kes osalenud näiteks Afganistani tänini kestvates operatsioonides, siis nüüd tuli juurde teine tasand, ehk neonatslus. Või vähemalt juudiviha.
Näiteks 2008. aastal oli 17. langevarjurügement enda ridadest välja visanud kolm kaaslast, kes avalikult poseerisid haakristilipuga. Võimalik seos nende ja nüüdse mõrva vahel vajas samuti kontrollimist. Üks tunnistaja olevat näinud mõrvari õlal sarnast natsitätoveeringut kui ühel tollal väljaheidetul.
Esialgu pole küll põhjust rääkida organiseeritud kuritegevusest, sest relvad ja motikas seostavad rünnakutega ilmselt ühe ainsa roimari, keda on põhjust nimetada sarimõrvariks. Muude sidemete tõestamine osutub võimalikuks ehk alles pärast tema tabamist. Selleks on riigis välja kuulutatud kõrgeim häireolukord ja tema tabamine antud riigi terrorismivastase eliitüksuse kohustuseks.
Prantsusmaa on kahtlematult näinud erinevaid perioode kuritegevuses, turismijuhid näiteks väidavad, et Toulouse’i regioon on tavaliselt hädas vaid taskuvaraste, mitte vägivaldsete kuritegudega. Pariisis kestab aga tänini väljakuulutamata sõda peamiselt islamimaadest pärit noortejõukude ja politsei vahel. Autosid on süüdatud järjekindlalt alates 2005. aasta rahutustest. Levivaks kuritegevuse liigiks paistavad olevat pussitamised.
Ometi väidetakse, et kuritegevus Prantsusmaal jääb siiski kaugele maha Suurbritanniast. Osa kuritegevusest on imporditud, mis on võimendanud vastasseisu immigratsioonile.
