Euroopas pesitsevad mustpea-põõsalinnud talvituvad valdavalt Lõuna-Hispaanias, kus nad toituvad seal kasvavatest puuviljadest.
Freiburgi ülikooli doktori Martin Schaeferi juhitud uurimisrühm tuvastas, et osad mustpea-põõsalinnud satuvad sügisrände käigus talveks tavalistest talvitumisaladest põhja poole ja jäävad peatuma näiteks Suurbritanniasse, kirjutas ajakiri Current Biology.
"Aga neil lindudel pole seal mitte midagi süüa," rääkis Schaefer BBC-le.
Et mitte jääda nälga, külastavad talveks Suurbritanniasse asunud mustpea-põõsalinnud lindude toidumaju, kust leiavad omale söögipoolist ja neil on lootust ellu jääda.
Saksa ja Kanada teadlaste uurimisgrupp tuvastas, et näiteks Suurbritannias toidumajades toituvad linnud moodustavad pesitsuspaikadesse tagasi minnes omavahel paare, see aga on teadlaste arvates esimene samm evolutsioonis uue liigi tekkimise suunas.
Teadlased võtsid lindudelt vereproove, mille alusel selgitasid nad välja kaks erinevat populatsiooni, mistõttu uurimisgrupp eeldas, et Suurbritanniasse asunud mustpea-põõsalinnud on uue liigi moodustumise varajases staadiumis.
Teadlased tuvastasid ka, et kuna Suurbritannia asub lindude pesitsusaladele lähemal kui Hispaania, siis saavad nad oma pesitsuskohta varem tagasi pöörduda, kui Lõuna-Euroopas talvituvad linnud.
Teadlased analüüsisid muuhulgas erinevusi sulestiku värvuses, tiibade ja noka kujus. Nad tuvastasid, et Suurbritannias talvituvatel mustpea-põõsalindudel olid ümaramad tiivad ning pikemad ja kitsamad nokad, mis võis olla kohandumine lühema rändeteega ning puuviljade asemel toidumajades pakutavate seemnete ja rasva söömisega.
Scaheffer arvas, et inimmõju on mustpea-põõsalindudele olnud positiivne.
"Ma arvan, et see on positiivne uudis ka meile, et meie põhjustatud muudatused pole alati halvad," lisas ta.
Briti kuningliku linnukaitseühingu ametnik Graham Madge rõhutas, et oma osa populatsiooni arengus on ka kliima soojenemisel, mistõttu linnud eelistavad jääda pesitsuskohtade lähistele talvituma, kui seal on soodsad olud.