Inimorganism on seagripi viirusele ka palju vastuvõtlikum kui tavalisele gripiviirusele, vahendas teadlasi Reuters.

Teadlased tegid viiruse mõju selgitamiseks katseid loomadega, kellel tuvastati pärast nakatumist ülemiste hingamisteede kaudu viiruse kiire levimine kopsudesse.

"See on ilmselge, et viirus on erinev tavalisest gripiviirusest," märkis Wisconsini ülikooli teadlane Yoshishiro Kawaoka, kelle arvates iseloomustas viiruse levimine kopsudesse ka teisi gripipandeemiaid.

Teadlaste sõnul on 1918. aastal gripist tervenenud või enne seda elanud inimesed seagripi suhtes immuunsed. Teisalt aga - kui palju on taolisi inimesi tänapäevaks järele jäänud, kes tervenesid 1918-1920 aasta gripist. Tookord nõudis haigus 40 miljoni kuni 100 miljoni inimese elu.

Viimastel andmetel on seagrippi nakatunud üle poole miljoni inimese, sealhulgas viisteist inimest Eestist. Haigus on nõudnud vähemalt 500 inimese elu.