TELEGRAMM: Hispaania kuivab märjal maikuul
Teadlaste sõnul on aga tegemist viimase 80 aasta kuivima perioodiga, mida juba mai alguses võis samastada 2005. aastal läbielatuga, kui osa piirkondade elanike veekasutust piirati kahele tunnile päevas. Ent kõige hullem olla alles ees, millest ei päästa ka vihmarohke mai. Ja põhjuseid on mitmeid.
Esiteks neli-viis aastat kestnud tõeliselt vihmavaene periood. Need üksikud sademerohked päevad pole veepuuduse leevendamiseks piisavad. Teisalt tuuakse põhjuseks ka kliimamuutust, kuigi Hispaania on alati olnud kuiv piirkond, kus sajab võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega vähem, ent õhku aurub rohkem.
Kindlasti tuleb arvesse võtta ka elanikkonna ja seetõttu tarbimise kasvu, kuigi peamised magevee vajajad on põllumehed (kasutavad 80% kogu tarbitavast veest), kelle vee kasutusharjumused pole eriti säästlikud.
Näiteks Lõuna-Hispaanias Almerias on kilomeetreid ja kilomeetreid maapinnale laotatud plast- ehk nn kasvuhoone-põllumajandust. Tegemist on Hispaania ja terve Euroopa kuivima piirkonnaga, ent seal tegeletakse agaralt põllumajandusega, kuigi vett napib. Siin mängib oma osa ka Hispaania veehind, mis on võrreldes teiste riikidega äärmiselt odav. Vaid Leedus ja Itaalias makstakse vähem kui siin.
On veel neljaski tähtis Hispaania veeprobleemi põhjustaja – veetorustike äärmiselt kehv olukord terves riigis. Veelekete tõttu kaotab Hispaania kuni 40% joogiveest. Sellest valitsus muidugi ei räägi, ent samal ajal ei väsi ta toonitamast tavakasutaja vähesäästlikku tarbimist.
Veesõda Hispaania moodi
Tegelikult on veeteema olnud jutuks viimased kümme aastat, kerkides vahel lehtede esikaantele ja vahel mitte. Näiteks enne 2004. aasta üldvalimisi oli Ebro jõe ümbersuunamine teravalt esil, kuid sotsialistid otsustasid tol hetkel selle tegemata jätta ja teema vajus tagaplaanile. Ja nüüd siis, oodatava karmi põua eel, on see taas päevakorral.
14. juunil algab Zaragozas Expo maailmanäitus, kus räägitakse veest ja säästvast arengust. Toimumiskoht ja teema on mitmetähenduslikud, sest just läbi Zaragoza lookleb Hispaania veerohkeim jõgi Ebro. Et Barcelonat veega varustada, on keskvalitsus juba otsustanud Ebro jõe osaliselt ümber suunata, ent sellele seisavad vastu nii Aragoni kui ka Tarragona juhid. Eriti viimase aja sademehulga taustal, kui veehoidlad on endise 15% täituvuse asemel jõudnud ligi 56%-ni, ei näe nad sellel mõtet.
Samal ajal on peale Ebro osalise ümbersuunamise vett vajavate piirkondade varustami-seks olemas ka merevett joogiveeks muutvad seadmed, mida Hispaanias on umbes 700. Ent kumbki variant neist pole odav ega loodussõbralik. Veehoidlad on praegu parim variant, mille tõttu on Hispaanias terve Euroopa Liiduga võrreldes enim veehoidlaid inimese ja ruutmeetri kohta. Nüüdseks on aga jõutud seisu, kus on rohkem veehoidlaid kui vett, mida seal hoida.
Spetsialistid rõhutavad, et parim investeering oleks veetorustike täielik vahetamine. Tulevikus tuleb muuta veekasutusharjumusi, ka tööstuses, ning panustada tehnika arengule, et merevett joogiveeks muutvad seadmed ei saastaks nõnda palju ja oleksid efektiivsemad.
Osa spetsialiste on tõstatanud ka põhimõttelise küsimuse, mis tuleks otsustada enne igasuguse veepoliitika vastuvõtmist: kas Hispaania tahab olla põllumajandusriik, linnade arengule orienteeritud maa või peab ta tähtsaks oma jõgede alalhoidu?
Ent kui põud ja veepuudus peaks süvenema, ja seda ennustavad pea kõik, siis kõige tõe-näolisemalt kehtestatakse pärast suve kasutuspiirangud nii tavainimesele kui ka tööstusele ja põllumajandusele. Igal juhul on vastu võetud ka veehinna tõstmise plaanid, kavatsetakse parandada torustike süsteeme ja uuendada kastmiseks mõeldud infrastruktuure. Kõik selleks, et väärtuslikku ressurssi kokku hoida.
