Eelmisel nädalal kirjeldas Financial Times Soomet kui võimalikku uut „Euroopa haiget meest”. Kas see peab teie arvates paika ja kuidas te sellest üle saate?

On palju põhjusi, miks see nii on. Üks on kindlasti euroala abiprogrammid, mis kujutavad Soome jaoks nii majanduslikus kui ka moraalses mõttes probleemi. Teine on see, et me ei saa valuutat devalveerida ja see on kahjustanud majandust, eriti paberitööstust. Kuid ei saa ka öelda, et kõiki probleeme saaks sedasi lahendada. Tõsi on, et me pole piisavalt progressiivsed. Näiteks on meil omavalitsuse töökohad garanteeritud kuni viis aastat pärast omavalitsuste ühinemist, selle panid paika sotsiaaldemokraadid ja Vasakliit. See on väljakannatamatu. Tavalisel töömehel pole sellist turvalisust.

Langetasime just otsused pensionisüsteemi kohta. Kuid seda tegid ainult tööandjate ja -võtjate organisatsioonid. Kuhu jäi parlamendi osalus? Vanem generatsioon päästab nüüd iseennast – vanemate inimeste pensioniiga jäi paika, nooremate oma aga liikus kaugemale. See oli natuke ebamoraalne nooremate põlvkondade vastu, kes pärivad võlgades riigi ja peavad nüüd töötama kauem kui nende emad ja isad, kes võlad tekitasid. Peale selle on meil vaja investeeringuid. Eriti vajalikud on Soome enda ettevõtete investeeringud. Aga siiski pole me hukule määratud, meil on igati võimalik edukaks saada.