Uiguuride tapmist genotsiidiks nimetanud Türgi peaminister sai Hiinalt sugeda
"Sündmused Hiinas on lihtsalt öeldes genotsiid," kommenteeris Erdogan. "Pole mõtet neid kuidagi teisiti tõlgendada."
Ingliskeelne Hiina ametlik ajaleht China Daily juhtkiri "Ära moonuta fakte" juhtis tähelepanu ametlikele andmetele, mille kohaselt oli 184 rahutuste ohvrist 137 hiinlased ja 46 uiguurid, kirjutas Reuters. (USAs tegutsev pagulasorganisatsioon Ülemaailmne Uiguuri Kongress on need andmed kahtluse alla seadnud, nimetades hukkunud uiguuride arvuks umbes 500.) Ajaleht nõudis, et Erdogan "võtaks oma sõnad tagasi", sest need "tähendavad sekkumist Hiina siseasjadesse".
Üleeile kinnitas Hiina välisminister Yang Jiechi oma Türgi kolleegile, et Ida-Türkistani pealinnas Ürümqis toimunud rahutused korraldasid "kolm kurja jõudu", pidades silmas ekstremismi, separatismi ja terrorismi.
Kogu loo teeb mõnevõrra tundlikuks asjaolu, et Türgi president Abdullah Gül käis juunis Hiinas – sealhulgas külastas Ida-Türkistani – ja sõlmis Hiinaga 1,5 miljardi dollari väärtuses kaubanduslepinguid.
Türgis elab tuhandeid uiguuri pagulasi. Islamiusuliste uiguuride keel on türgi keelega võrdlemisi sarnane (õigupoolest on pea kõik turgi keeled vastastikku arusaadavad).
Kõiki turgi rahvaid ühendama ja kokku hoidma kutsuvad liikumised tegutsevad Türgis praegugi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Türgi asunud tegema koostööd endiste Nõukogude Kesk-Aasia vabariikidega, eriti äri ja kõrghariduse vallas. Teiste turgi riikide kodanikud võivad Türgisse reisida viisavabalt.
1949. aastal oma iseseisvuse kaotanud Ida-Türkistanil, mida Hiina Rahvavabariik nimetab Xinjiangi Uiguuri autonoomseks ringkonnaks, on ühine piir Venemaa, Mongoolia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Afganistani, Pakistani ja Indiaga. Piirkonnas on rikkalikud naftavarud, ühtlasi on see nafta ja gaasi poolest üldiselt vaese Hiina Rahvavabariigi suurim maagaasi tootja.
