Ukraina valimiskriis on jõudnud oma murdepunkti
Kolmapäeval istusid ühise nõupidamislaua taha lõpuks ka kaks presidendikandidaati – Viktor Janukovitš ja Viktor Juštšenko. Poliitiline kokkulepe sai teoks tänu kõrgetele välismaa vahendajatele. Kokkuleppe saavutamisel osalesid Poola ja Leedu presidendid Aleksandr Kwasniewski ja Valdas Adamkus, euroliidu välispoliitikajuht Javier Solana, OSCE peasekretär Jan Kubis ja Venemaa parlamendi spiiker Boriss Grõzlov.
Kokkuleppe sisaldab seitset punkti, mis muu hulgas näevad ette jõu kasutamisest loobumist kriisi lahendamisel ja opositsiooni lubadust lõpetada riigiasutuste blokeerimine demonstrantide poolt. Moodustatakse ekspertgrupp uue valimisvooru korraldamiseks ning tehakse valimisseaduses presidendi kordusvalimisi võimaldavad muudatused.
Leppega kutsutakse kõiki poliitilisi jõude üles hoidma riigi territoriaalset ühtsust ning tagama majanduse stabiilsust. Pärast Ukraina ülemkohtu otsust presidendivalimiste teise vooru tühistamise või jõusse jätmise kohta korraldatakse uus ümarlaud. Kokkuleppe luges ette president Kutšma, Janukovitš ja Juštšenko surusid demonstratiivselt üksteise kätt.
Siiski ei tasu ka pärast kokkuleppele jõudmist olla lahenduse saavutamises liiga optimistlik. Enamik opositsiooni liidreid ütles pärast kokkuleppele jõudmist, et selle eelduseks oli Ukraina ülemraada otsus umbusalduse avaldamisest Janukovitši juhitud valitsusele, mis läks läbi alles teisel katsel. Janukovitš pole aga kiirustanud tagasiastumisest teatama ning seaduse järgi peab valitsuse tagasiastumise kinnitama president Kutšma.
Võimuparteid on juba kutsunud Kutšmad üles allkirja parlamendiotsusele mitte andma. Opositsioon teatas omalt poolt, et demonstrandid jätkavad valitsusasutuste blokeerimist, kuni Janukovitš pole valitsusjuhi kohalt tagasi astunud.
Kutšma panustab Tigipkole
Suur tähtsus järgnevale sündmuste arengule on ka Ukraina ülemkohtu otsusel. Kui ülemkohus arvestab Juštšenko kaebustega võltsimiste kohta ning kuulutab presidendivalimiste teise vooru tulemused kehtetuks, loob see olulise eelduse kokkulepetest kinnipidamiseks. Kui ei, võivad rahvarahutused võtta kontrollimatu pöörde.
Kokkuleppe punktid on piisavalt laialivalguvad, et täielikult oleks välistatud nende erinev tõlgendamine opositsiooni ja võimude poolt. Suurimaks lahkheliks on kindlasti küsimus, kuidas uued valimised korraldada. Opositsioon on algusest peale toetanud kordusvalimisi kahe kandidaadi – esimeses presidendivalimiste voorus enim hääli kogunud Juštšenko ja Janukovitši – vahel. Kutšma ja Janukovitš toetavad uusi valimisi.
Kutšma puhul võivad aga seisukohad ja arvamused muutuda igal hetkel. Eile tegi Kutšma hoopis kummalise käigu, sõites Moskvasse kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Too toetas uute valimiste korraldamist teise valimisvooru kordamise asemel.
Kutšmal uus kandidaat olemas
Uute valimiste mõte seisneb selles, et sel juhul ei saaks Juštšenko ja Janukovitš uuesti kandideerida. President Kutšmal on selleks puhuks ettevalmistused tehtud.
Janukovitši valimiskampaania juht ja Ukraina keskpanga president Sergei Tigipko teatas avalikult koostöö katkestamisest Janukovitšiga. Lisaks sellele astus ta tagasi ka keskpanga juhi kohalt, teatades, et keskendub nüüd ainult poliitikale ning on valmis kandideerima uueks presidendiks, kui uued valimised välja kuulutatakse.
Paljud Ukraina vaatlejad näevad Tigipkos Kutšma uut kaarti, upitamaks Ukraina uueks presidendiks oma majanduslikule ja poliitilisele klannile ustavat inimest. Ollakse üksmeelel, et Kutšma on Janukovitši hüljanud.
Kuid ka Janukovitš pole veel alla andnud. Ehkki tema võimalused järjest vähenevad, on tal alati selja taga “koduoblast” Donetsk, kus sõjakad kohalikud võimud ei ole loobunud nn autonoomiareferendumi korraldamisest 5. jaanuaril.
