Venemaa algatab ÜRO-s igal aastal järjekindlalt resolutsiooni rassismi ja natsismi heroiseerimise kohta, leides sõbralike riikide seast piisavalt toetajaid.
Tänavust resolutsiooni A/64/437 toetas 127 riiki, kuid selle vastu oli USA, teatas ÜRO veebileht. 54 riiki keeldusid hääletusel osalemast, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, nende seas ka Eesti.
"See on Venemaa poolt igal aastal ÜRO peaassambleele aruteluks ja heakskiitmiseks esitatav resolutsioon," selgitas Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha Eesti Päevaleht Online’ile. "See resolutsioon ei ole midagi uut, ka ei ole see riigispetsiifiline, vaid tegemist on üldise, temaatilise resolutsiooniga."
Luha nentis, et Venemaa ei soostunud resolutsiooni teksti Euroopa Liidu esindajatega läbi arutama.
"Euroopa Liit jäi erapooletuks, sest resolutsioon on selektiivne ja kohati põhjendamatu fookusega. Ka õõnestab resolutsiooni lahenemine teatud demokraatlikke põhiõigusi ja vabadusi nagu koosolekute ja sõnavabadus. Samuti on ebakorrektselt tsiteeritud Nürnbergi kohtu otsust Waffen SS-i kriminaliseerimise osas."
Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid mõistsid ühises pöördumises hukka rassismi, rassilise diskrimineerimise ja võõraviha. USA hääletas resolutsiooni vastu, kuna see kutsub riike rassismivastases võitluses austama ka põhilisi inimõigusi.
"Resolutsioon viitab Nürnbergi tribunali otsusele, mis sisaldab mitmeid ebatäpsusi, eeskätt Waffen SS-i liikmete osas," ütles Luha. "Nimelt ei võta resolutsioon arvesse asjaolu, mille kohaselt ei saa liigitada sõjakurjategijate alla neid Waffen SS-i liikmeid, kes ei ühinenud organisatsiooniga vabatahtlikult või kellel pole personaalset süüd."

Venemaa pole rahul
USA vastuseis tõi kaasa Venemaa võimuesindajate rahulolematuse, mistõttu Vene välisministeerium tegi täna teravasõnalise avalduse.
"See on täiesti hämmastav ja kahetsusväärne, et USA hääletas resolutsiooni vastu, mida toetas enamik ÜRO liikmesriikidest; ning arvukad riigid, sealhulgas Euroopa Liidu liikmed, keeldusid hääletamisest," seisis Venemaa välisministeeriumi tänases avalduses.
Vene välisministeerium väljendas oma pahameelt ka endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide Ukraina, Gruusia ja Moldova sammu üle, kes keeldusid hääletamisest.
"Me usume, et see on lugupidamatus nende inimeste vastu, kes avaldasid nendele riikidele austust natsismi vastu võideldes oma kangelaslike tegudega," seisis avalduses.
"See on eriti tähtis Balti riikide ja teiste Euroopa riikide juhtkondade katsete valguses deklareerida rahvuslikeks kangelasteks neid, kes võitlesid Hitleri-vastase koalitsiooni vastu ja nende võrdsustamine antifašistidest veteranidega võrdsesse staatusesse," lisati välisministeeriumi avalduses.
Resolutsioonis väljendatakse muret „korduvates katsetes rüvetada või hävitada monumente, mis on püstitatud nende mälestuseks, kes võitlesid natsismi vastu Teise maailmasõja ajal, samahästi kui nende inimeste seadusvastase ekshumeerimise või ümbermatmise vastu.“
Resolutsioonis rõhutatakse, et „need ülalpool kirjeldatud praktikad on ebaõiglased arvukate Teise maailmasõja ajal sooritatud inimsusvastaste kuritegude ohvrite suhtes, eriti sellised kuriteod, mis on pandud toime SS –organisatsiooni poolt ja nende poolt, kes võitlesid Hitleri-vastase koalitsiooni vastu.“
Lisaks Venemaale töötasid resolutsiooni välja Valgevene, Usbekistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Birma, Sudaan, Zimbabwe ja mitmed kolmanda maailma riigid.
ÜRO resolutsioonile järgneval päeval hukkus Gruusia Khuthaisis Teise maalimasõja memoriaali õhkimisel kaks inimest. Venemaa mõistis õhkimise hukka, nimetades seda „riiklikuks vandalismiks.“