Poliitiline käteväänamine rahandusminister Henry Paulsoni esitatud 700 miljardi dollarilise (7,5 triljoni kroonise) majanduse pääs­tepaketi pärast ähvardas turul ebastabiilsust veelgi suurendada. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja Valge Maja esindajana Paulson astusidki eile ajakirjanike ette teatega, et nad on kokkuleppe juba saavutanud.

Tegelikult küll kokkulepet alles silutakse, aga enne esmaspäevast börsipäeva oli vaja siiski edastada rahustav sõnum. Paulsoni plaan sai eelmisel nädalal senati rahanduskomitees vaenuliku vastu­võ­tu, ka tänavaile on ilmunud meeleavaldajad, kes on pankurite võl­gadest vabaks ostmise vastu. Kuid kui järgmised suurpankrotid olid ukse taga, ei saanud ka poliitikud hakata ebapopulaarset päästepaketti tõ­kes­tama.

Panganduskontsern Washington Mutual jõudis reedel järgmise suurfirmana pankroti lävele. Sealt oli lühikese ajaga välja võetud 16,7 miljardit dollarit ja firma, mille enda väärtus on küll üle 300 miljardi dollari, tuli võtta pankrotieelse kaitse alla.

Nüüd, kui investeerimispank Lehman Brothers juba läks pankrotti, Merrill Lynch tuli maha müüa, Morgan Stanley ja Goldman Sachs pidid investeerimispanga funktsioonist loobuma, kindlustuskontsern AIG ning hü­poteegigigandid Fannie Mae ja Freddie Mac vajavad võl­gadest vabaks ostmist, oleks kongressi otsusega viivitamine tähendanud juba liiga ränki taga­järgi.

Võlgade ostmine

Esialgne kokkulepe annab president George W. Bushi valitsuse käsutusse 700 miljardit dollarit, et kokku osta hüpoteeg­ikriisiga väärtust kaotanud väärt­pabereid ja finantsinstitutsioonide võlgu, lootuses neid hiljem parema hinnaga edasi müüa.

Kongressi nõudel tahetakse alandada ka tavakodanike igakuist järelmaksukoormat oma kodude eest, et nad sealt välja ei peaks kolima.

Prügikastina tähendaks see pank ilmselt ka osa võlgade mahakandmist, kuid sellest, kas koorem jääb maksumaksja kanda, ei taheta esialgu rääkida. Kunagi varem pole võlgadesse sattunud firmade väljaaitamiseks eraldatud nii suurt summat, seekord ähvardab krahh aga kontserne, mis on liiga suured, et neid saaks pankrotti lasta.

Finantskrahh tõmbab jalad alt John McCainilt

•• Esimene televäitlus kahe peamise presidendikandidaadi John McCaini ja Barack Obama vahel oleks pidanud esile tooma just McCaini suurema kogemuse maa­ilmaareenil. Kuid finants­krahh, mis USA majandust ähvardab, võt­tis välispoliitikadebatilt vajaliku teravuse ja ootamatult arvavad ka USA valijad, et selles väitluses jäi peale just Obama.

•• USA Today/Gallupi küsitlus ütleb, et 46 protsenti televaatajaist jäi rahule Obama ja vaid 34 protsenti McCaini esinemisega. Üldse vaatas teledebatti 63 protsenti ameeriklastest.

•• Mississippi ülikoolis Oxfordis toimunud teledebatt oli avapauguks sõltumatu komisjoni vahendatavale kolmele presidendikandidaatide ja ühele asepresidendikandidaatide avalikule väitlusele.

•• Veel mõni nädal varem peeti välispoliitikat selgelt McCaini trumbiks ja Sarah Palini asepresidendiks eelistamine tegi temast populaarsema kandidaadi. Kuid börsikrahh, mis purustas president George W. Bushi tekitatud majandusedu mulli, võttis trumbi ka presidendi parteikaaslastelt.