USA presidendivalimised otsustab Eesti-suurune osariik
Nimelt toimub New Hampshire’s alati esimene erakondlik eelvalimine. (Väikese mööndusega, sest sisuliselt toimub esimene Iowa osariigis, kuid sellel on teine formaat.)
Esimese eelvalija roll on osariigile olnud läbi aegade üsna tähtis. Oli ka tänavu. Selle aasta esimestel päevadel vurasid koos vabariiklaste partei kandidaatidega Manchesteri linna USA kõigi telekanalite uudistetiimid. Kohalikke elanikke küsitleti pidevalt ja neile langes au tiivustada mõnd kandidaati või jahutada teise liigseid lootusi.
Neli aastat tagasi tõmbas just see osariik varem liiga suure võidu saanud Barack Obamal vaiba jalge alt ja andis veel kuueks kuuks Hillary Clintonile lootust temaga konkureerida. Osariik ja talle langev tähelepanu on tihtipeale olnud väga oluline, sest esimesed eelvalimised annavad tugeva signaali paljudele teistele.
Tavaliselt pärast seda New Hampshire unustatakse. Eesti-suurusel 1,318 miljoni elanikuga osariigil on ülejäänud 50 osariigi seas võimalik panustada 538 hulka vaid neli häält. Kuna presidendikandidaat peab suutma eri osariikide hääletuste võitmisega koguda 270 valijamehe poolehoiu, on neli tükki tühine hulk... Kas ikka on?
Juba oktoobris tekkis poliitikaajakirjanikel arusaam, et niivõrd tasavägises võitluses, nagu käib praegu Obama ja Mitt Romney vahel, läheb loosi ka kõige väiksemate osariikide panus. Seda, et kampaaniameistrid ka ise neid hääli noolivad, näitab tõsiasi, et arvestades veel selle nädalalõpu külastusi on näiteks Obama käinud osariigis nelja nädala jooksul neli korda. Mitt Romney peaks samuti täna veel ühe korra siit läbi astuma.
Võitlus rohujuuretasandil
Riigis, kus iga osariik teeb läbi täieliku presidendivalimiste tralli ja annab siis võitjale oma täieliku toetuse (isegi kui Romney saab 50,1 ja Obama 49,9 protsenti hääli, annab enamik osariike kogu oma valijameeste toetuse Romneyle), on küsimus liikunud üldisemalt tasandilt järjest üksikumale. Asi ei ole võtmeosariikides, vaid nende osariikide võtmemaakondades.
New Hampshire’i ülikooli politoloogiaprofessori Dante Scala sõnul on tegemist eelkõige osariigi kahe suurema maakonna kohta tehtava lihtsa arvutusega. „Tavapäraselt kalduvad Hillsborough’ ja Rockinghami maakond veidi vabariiklaste poole,” tõi ta näiteks kümne maakonnaga New Hampshire’i. „Kui Romney võidab need 4–5 punktiga, mitte 1–2 punktiga, siis võtab ta terve osariigi.” Mis võib mõne poliitmatemaatiku arvates tähendada presidendikohta.
Kui veelgi täpsemaks minna, siis nende kahe osariigi üks protsendipunkt tähendab tõenäolise valimisaktiivsuse puhul umbkaudu 3500 häält, seega võib hakata tegelema konkreetsete isikutega.
Kui vaadata tervet riiki, kohtab sama nähtust ka üldtasandil. Enamiku osariikide häälte jagunemine on juba enam-vähem teada: Californias ja New Yorgi osariigis võidutsevad tavapäraselt demokraadid, mis tähendab niikuinii Obama võitu; Texases, Oklahomas ja keskläänes pigem vabariiklased. Kõige olulisemaks aga peetakse praegu suure häälteosalusega Florida osariiki. Veel nimetatakse Wisconsinit, Iowat, Ohiot ja üllatuslikult ka Coloradot.
Kampaaniameistrid on selgitanud kõigis neis osariikides välja maakonnad, millest tulemus sõltub. Ekspertide hinnangul kõigub nende maakondade arv üle terve riigi 100-st kuni 20-ni. Just neisse kohtadesse on suunatud kampaaniate teravik.
New Hampshire’i elanike jaoks tähendab see eelkõige üht: rohkem reklaame telerivaatamise vahele. Professor Scala sõnutsi on mõlemad kandidaadid suvest saadik panustanud ainuüksi New Hampshire’i telereklaamidesse 20 miljonit dollarit, organisatsiooni- ja trükikuludest rääkimata.
Scala teeb vahe puust ja punaseks selgeks: „Oleks majandus nii umbes nelja protsendiga kasvamas, siis räägiksime pidevalt sellest, mida Obama järgmise ametiajaga tegema hakkab. Oleks töötus suurem ja majandus languses, siis räägiksime ainult Romneyst. Aga kui tegemist on tõesti nii võrdsete tulemustega, siis on just kampaanial endal võtmetähtsus.”
