USA uus Eesti suursaadik: hoiame Venemaaga Süürias tehtava koostöö rangelt lahus Ukraina küsimusest
Pärast Venemaa Ukraina-vastast agressiooni on NATO ja USA siinses regioonis rakendanud julgeoleku suurendamise meetmeid. Ootame viimaseid kauaräägitud elemente, eelkõige sõjamasinate eelpaigutamist. Leedus on varustus ladustatud. Millal see Eestis juhtub?
USA toetab raudkindlalt kõiki NATO liikmeid. See hõlmab loomulikult Eestit, Lätit ja Leedut, nagu tõendas siin külas käies oma sõnadega ka president Barack Obama: allianss pühendub Tallinna, Vilniuse ja Riia kaitsele samamoodi kui Pariisi, Londoni ja Berliini kaitsele. Ei tasu kahelda USA selgelt väljendatud seisukohtades, mida tähendab NATO 5. artikkel ja missuguseid tagajärgi tooks see kellele tahes, kes püüaks sekkuda mis tahes NATO liikme suveräänsusse ja terviklikkusse.
Kas teie arvates neist meetmetest piisab, et heidutada igaüht, kel võiks olla mingeid siinse piirkonna NATO liikmete vastaseid kavatsusi?
Tahaksin küll nii arvata. Seega vastus küsimusele on jaatav. Aga nagu teate, kujutavad NATO protsessid endast pidevat väljakutsete, ohtude ja võimaluste arutelu ning hindamist, et olla paremini valmis. Mida lähemale jõuab järgmise aasta juulis Varssavis toimuv NATO tippkohtumine, seda intensiivsemalt käivad arutelud, millistele sammudele või meetmetele peame mõtlema. Arvan, et liigume väga õiges suunas.
Venemaa suundus aktiivselt tegevuselt Ukrainas uuele tandrile Süüriasse. Mida arvate selle käigu mõjust siinsele regioonile?
Ma ei seostaks teemadena Ukrainat ja Süüriat. Arvan, et need on kaks täiesti eraldiseisvat asja.
Välisminister John Kerry käis teisipäeval Moskvas ja tal oli ligi neljatunnine kohtumine president Vladimir Putiniga. Arutelu käis suurelt jaolt USA ja Venemaa rolli üle Süüria toetusgrupi kaaseesistujatena. Mõningaid otsuseid tehti, muu hulgas täna ÜRO-s peetavate läbirääkimiste kohta. Need puudutavad poliitilist protsessi Süüria kriisi lõpetamiseks. See tähendab muu hulgas terroriohu identifitseerimist ehk kokku leppimist, kes täpselt on sealsed terroriorganisatsioonid. Oleme Venemaaga kokku leppinud, et nende sekka kuuluvad ISIS, al-Nusra. Loodetavasti suudame saavutada ÜRO-s edu, mis lubaks alustada poliitilist protsessi. Selleks on vaja määrata Süüria opositsiooni esindajad ja astuda valimisteks vajalikke samme, mis võiksid loodetavasti aset leida pooleteise aasta jooksul.
Seega te ei arva, et pärast Süürias sekkumist oleks vähenenud või muutunud oht, mida Venemaa kujutab endast nii Ukrainale kui ka NATO idatiiva liikmetele?
Arvan, et mitte. Mis puudutab Ukrainat, siis see oli ka Kerry ja Venemaa juhtide jutuajamiste teema. Meie vaade on selge: kutsume kõiki osapooli üles täitma Minski leppeid ja nende elluviimise kavasid. Välisminister Kerry ütles, et kui see juhtub ja ainult siis, kui see juhtub, võime rääkida mõnede Venemaale Ukraina tõttu osaks saanud diplomaatiliste tagajärgede vähendamisest.
Meie eesmärk on edendada liikumist diplomaatilise lahenduse poole, pidada kategooriliselt vastuvõetamatuks Krimmi annekteerimist ja okupeerimist ning karistada inimesi, kes on astunud samme Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse kahandamiseks.
Nagu mainisite, käis Kerry Moskvas ja rääkis nii Süüriast kui ka Ukrainast. Eestis levib hirm, et Süüria küsimus on teinud Venemaast uuesti tõsise partneri ja see võib meelitada USA lõksu – talle Ukraina puhul milleski järele andma.
Ma arvan, et pole mingit põhjust selle pärast muret tunda. Kui vaatate fakte, siis tõendid räägivad, et mingit seost [nende küsimuste vahel] pole.
Töötasime Venemaaga läbi kogu Ukraina kriisi, et teha kahjutuks Süüria keemiarelvad. Veel parem näide meie võimest neil küsimustel vahet teha on töö, mida USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, EL ja Hiina tegid koos Venemaaga, et saavutada Iraani tuumalepe, mis tagab, et nad ei saa endale tuumarelvi. Välisminister Kerry ütles Moskvaski, et maailm saab sellest paremaks, kui USA ja Venemaa suudavad liikuda samas suunas. Mainiksin veel Pariisi kliimalepet, mida poleks sündinud, kui me poleks suutnud teistest teemadest hoolimata koostööd teha. Selline on diplomaatia olemus.
Võtame selle kokku arusaadava näitega: kui ütlete, et Ukraina kriisi osalised peavad täitma Minski leppeid, siis juhul kui neid ei täideta, ei tühista USA Venemaale kehtestatud sanktsioone?
Täpselt nii.
Mis seisukoht on teil Bashar al-Assadi ametisse jäämise või ametist lahkumise küsimuses? Paljud USA juhitava Süüria koalitsiooni liikmed on tema ametisse jäämise vastu ja millalgi oli ka USA. Kuid nüüd ütleb välisminister Kerry, et sõja poliitilise lahenduse eeltingimusena ei pea Assad tingimata lahkuma. See oli just Venemaa sealsesse sõtta sekkumise eesmärk: toetada igati Assadi.
Meie arvamus Assadist pole muutunud. Ta on brutaalne diktaator, Süüria kodusõja põhjustaja, tema lõi tingimused ISIS-e Süürias ja ka Iraagis võimule tulekuks. Bashar al-Assad on ajaloo valel poolel ja tähendab oma maa jaoks katastroofi. Selles, kas Assadi lahkumine peaks olema eeltingimus või mitte, ei ole USA ja Venemaa üksmeelel. Aga kui see erimeelsus kõrvale jätta, siis pole kahtlustki, et parim viis kriisi ületada on poliitiline lahendus. Ja ma loodan, et sellega saadakse täna New Yorgis algust teha.
Euroopasse on sel aastal saabunud üle miljoni põgeniku. USA teeb muidugi palju kriisi poliitiliseks lahendamiseks, pommitab ISIS-t jne. Kuid põgenikekriisi puhul torkab silma, et USA valmidus pagulasi vastu võtta on EL-i omast väiksem, räägime ehk kümnetest tuhandetest. Miks nii?
Mõne USA osariigi kubernerid on teatanud, et keelduvad põgenikke vastu võtmast. On neil õigus selles küsimuses presidendist n-ö üle sõita?
Kuberneridel pole põgenike asjus midagi öelda. Vastutus põgenike riiki lubamise ja seal ümberpaigutamise eest kuulub föderaalvalitsusele. Kui põgenik on USA-sse vastu võetud, ei takista teda miski Ühendriikides kuhu tahes liikumast.
Põgenike küsimus on Eestiski palju kära tekitanud. See on viinud rassiliste rünnakute ja intsidentideni, mis on tabanud ka USA sõdureid. Üks riigikogu liige läks niikaugele, et soovitas sõduritel probleemide vältimiseks ka vabal ajal vormi kanda. Kuidas te kõigesse sellesse suhtute?
Oluline on vaadata probleemi laiemalt. Eesti inimesed ja kaitsevägi on olnud meie sõduritele fantastilised võõrustajad. See, mida valitsus on teinud vastuvõtjariigi toetuse pakkumiseks, on olnud väljapaistvalt hea. Mõned ebaõnnestunud avaldused ja teod, eriti inimestelt, kes pole juhirollis, on kahetsusväärsed. Aga kui vaatate, mida on öelnud nii Eesti juhid kui ka kaitseväe juhtkond, siis see on olnud väga õige.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus Eesti poliitilisi liidreid kategooriliselt tõrjuma rassismi ja ksenofoobia avaldusi, mis kujutavad endast ohtu Eesti heale mainele. Inimesed võiksid teha rohkem, ja ma julgustaksin neid seda tegemagi.
Kuid lõpuks on küsimus väärtustes. Arvan, et Eesti väärtused on samad, mis Ühendriikidel. Me ei aktsepteeri rassismi ega ksenofoobiat, austame inimesi ja mitmekesisust – ja sedasama on näha ka siin.
Nii et te ei karda, et need intsidendid on Eesti mainet kahjustanud? Või soovitaksite neisse siiski tähelepanelikult suhtuda?
Suhtuksin tähelepanelikult president Ilvese sõnadesse: kui maailma või USA inimesed peaksid nägema rassistlikke või ksenofoobilisi olukordi, mis on suunatud USA sõdurite vastu, siis oleks see äärmiselt kahjustav. Kuid ma ei arva, et see juhtuks, sest Eesti juhid peavad seda aktsepteerimatuks.
