Uuring: kliimalepe võib rikastele riikide „tagauste“ tõttu farsiks muutuda

Rootsi instituudi teadlaste uuringu kohaselt võivad mullusesse Kopenhaageni kliimaleppesse jäetud "CO2-krediidimehhanismid" anda rikastele riikidele võimaluse tegelikult kasvuhoonegaaside emissioone isegi suureneda. Oma „abikäe“ ulatab siin ka endise Nõukogude Liidu rasketööstuse päevist jäänud heitmekoguseid müüv Eesti.

Rikastele riikidele avaneva võimaluse vähendada saastamist lubatust vähem tõi välja Stockholmi keskkonnainstituudi ning kolmanda maailma probleemide teadvustamisele pühendunud mittetulundusliku ühenduse Third World Network poolt sel nädalal Bonnis peetavaks ÜRO kliimakõneluste vooruks koostatud analüüs.

Selle kohaselt on on arenenud riigid võtnud justkui kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside emissioone 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 12-18 protsenti. Ent arvestades kõiki lubatud erandeid, võib õhu saastamine koguni kuni üheksa protsendi võrra suureneda, vahendab Guardian.

Kokku on kasvuhoonegaaside heitmekoguste vähendamise lubaduste juures neli suuremat erandit, tänu millele päris emissioonide vähendamisest alati juttu olla ei saa. Üheks selliseks on näiteks endise sotsialismibloki – Kesk- ja Ida-Euroopa ning varasema Nõukogude Liidu territooriumile ehk ka Eestile – riikidele pärast suurtööstuste kokkukukkumist justkui sülle kukkunud täiendavad heitmekogused.

Teine „tagauks“ kliimaleppes on ÜRO puhta arengu mehhanismi poolt rikastele riikidele pakutav võimalus tasakaalustada oma heitmekoguseid arengumaadesse senisest puhtamaid, aga siiski fossiilseid kütuseid kasutavaid elektrijaamu ehitades. Veel on looduskaitsjate hinnangul kahtlane, kas näiteks metsa taastamise eest saadav „heitmekrediit“ on oma nime vääriline, kuna samal ajal ei võeta arvesse näiteks langetatavat metsa.

Neljas suurem saastaja on rahvusvaheline laevandus- ja lennundussektor, mille heitmekoguseid pole riigid oma vähendamiskavades arvesse võtnud.

„Arenenud tööstusriigid lubasid mullustel Kopenhaageni kõnelustel isegi üsna tagasihoidlikku heitmekoguste vähendamist, kuid need tagauksed annavad neile hoopis võimaluse tulevikus saastamist suurendada,“ lausus Stockholmi instituudi juhtivteadlane Sivan Kartha. „Teisisõnu tähendab see, et rikastel riikidel pole vaja midagi teha, et oma saastekoguseid vähendada. Nad võivad koguda parajal hulgal krediite ning jätkata vanamoodi.“

Just läinud nädalal teatas Eesti kokkuleppe sõlmimisest Hispaaniaga, kellele müüakse 700 miljoni krooni eest meie üleliigseid heitmekoguseid. Saadud raha eest ostetakse praegustest keskkonnasõbralikemaid maakonnaliinide busse ning toetatakse uusi tuuleparke.

Saksamaal Bonnis toimuvad selle nädala esmaspäevast reedeni 185 riigi osavõtul kõnelused, millega üritatakse mullu pettumuseks osutunud Kopenhaageni kliimakohtumise lepet elustada ning kokku leppida 2012. aastal aeguva Kyoto lepingu jätkus. Bonnis loodetakse jõuda kokkuleppele selles, millele talvisel Mehhikos Cancunis peetaval ÜRO tänavusel kliimaalasel kohtumisel kõigi riikide poolt alla kirjutada.