Vene miilitsast sai üleöö politsei. Mis siis muutus?
Tänasest ei tohi Venemaal korravalvuri poole pöörduda sõnadega „Seltsimees miilits!”, vaid tuleb öelda „Härra politseinik!”.
Miilitsa muutmine politseiks on Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üks kõlavamaid reforme tema seni võimul oldud kolme aasta jooksul. Eesmärk on muuta Vene politsei avatumaks, efektiivsemaks ja vähem korrumpeerunuks, kui oli Vene miilits.
Probleem on aga selles, et ainult ümbernimetamine äärmiselt korrumpeerunud siseministeeriumi süsteemis suurt midagi ei muuda, ja Venemaa elanikud saavad sellest väga hästi aru. Miilits peab veel välja teenima au muutuda rahva silmis politseiks.
Anekdootlik miilits
Venemaa ühe suurema uuringufirma Levada keskuse eelmisel nädalal avaldatud küsitlusele on 65 protsenti venemaalasi vastanud, et suhtub miilitsa ümbernimetamisse negatiivselt või äärmiselt negatiivselt. Positiivselt suhtus sellesse alla viiendiku küsitletuid.
Seda, et miilits hakkab üleöö paremini töötama ja rohkem inimeste õigusi kaitsma, uskus veel vähem – 13 protsenti vastajaid.
Põhjus on väga lihtne: enam-vähem iga lihtne venemaalane on kokku puutunud miilitsa omavoliga ja teab rääkida lugematu hulga anekdoote altkäemaksumaiastest militsionääridest. Näiteks lugeda ette väljavõtte liiklusmiilitsa ülemuse käskkirjast: „Seoses materiaalse olukorra halvenemisega väljastada GAI töötajale (liiklusmiilitsale) Petrovile 40 km/h kiirusepiirangu märk.”
Tööd enam kui miljonile
•• Venemaa miilitsas töötas üle miljoni inimese. Majandusleht Vedomosti võrdles, et kui Rootsis on 100 000 inimese kohta 196 ja Soomes 153 politseinikku, siis Venemaal 1000 miilitsat.
•• Reformi üks mõte on, et politseinikke jääks Venemaal ametisse vähem, kui oli militsionääre, kes kõik peavad nüüd läbima ümberatesteerimise, mille järel osa seniseid militsionääre vallandatakse. Samuti peab juhtkond läbi tegema noorenduskuuri. Kõik õiged mõtted, aga kust võtta totaalselt korrumpeerunud ühiskonnas äkitselt ausaid politseinikke, küsivad eksperdid.
•• Enne uue politseiseaduse väljakuulutamist saatsid Venemaa tuntud inimõiguste kaitsjad Medvedevile pöördumise, milles nimetasid seda iluraviks, mitte reformiks. „See seadus laiendab oluliselt miilitsa/politsei õigusi ja seda eelkõige kodanike õiguste arvelt,” oli peamine etteheide.
