Venemaa müüb panku, nafta- ja teemanditootjaid
Venemaa kavandab lähiaastatel uut erastamislainet, mille magusamad tükid on osalused suurtes riiklikes pankades, Venemaa Raudtees ning Venemaa suurimas naftatootjas.
2015. aastaks tahab riik erastamisega teenida suurusjärgus 80 miljardit dollarit (55 miljardit eurot). Erinevalt 1990-ndate massierastamisest – algul vautšerite meetodil ettevõtete töökollektiividele ning hiljem oligarhidele võlakirjade eest –, kus riik müüs maha ettevõtete kontrollpakette, ei kavatse seekord Vene valitsus esialgsete plaanide järgi enamusosalusi maha müüa. Ühe erandiga, milleks on Ühendatud Teraviljakompanii. Enamasti lähevad müüki 5–25-protsendilised osalused.
Ulatuslikku erastamist toetab tuliselt president Dmitri Medvedev, kes hiljuti Peterburi majandusfoorumil kutsus üles loobuma kiiresti riiklikust kapitalismist Venemaal. Venemaa ettevõtete koguaktivatest kuulub riigile ligi pool.
Medvedev kritiseeris seejuures rahvusliku liidri Vladimir Putini valitsuse plaani erastada vaid vähemusosalusi. „Ma loen põhjendatuks loobuda kontrollpakettidest, teatud juhtumitel ka blokeerivatest pakettidest paljudes suurtes firmades, mis täna kuuluvad riigi omandusse,” teatas Medvedev suure osa Venemaa eliidi ees peetud kõnes.
Suve lõpuks peab valitsus Putini juhtimisel tegema otsuse, kas jätkata erastamisega nii nagu nad algselt plaanisid või korraldada seda suurema pauguga, nagu soovitab Medvedev. Selge, et kui Medvedevil õnnestub läbi suruda idee suurte riigifirmade kontrollpakettide erastamiseks, siis see on talle kõva pluss, kuigi mitte kindlasti määrav, võimuvõitluses Putiniga järgmise aasta presidendivalimiste eel.
Moskvas asuva majandusanalüüsiagentuuri Investkafe eksperdi Georgi Voronkovi sõnul on erastamiskampaaniaks kaks suuremat põhjust. Esiteks on võimud enne parlamendi- ja presidendivalimisi tõstnud oluliselt sotsiaalseid kulutusi ning riigieelarvesse on vaja raha selle täitmiseks. Teiseks tahavad võimud erastamisega tõsta Vene majandusse investeerimise pilkupüüdvust, millega on viimasel ajal suuri probleeme.
„Kuid enne presidendivalimisi ei ole kindlasti mõtet oodata omandi suurt ümbermängimist,” lausus Voronkov. „Medvedevi avaldus on eelkõige pigem kavatsuste deklareerimine.”
Erastamine hakkab Voronkovi sõnul toimuma pikkamööda, lähema poole aasta jooksul erastatakse parimal juhul vaid mõnede riigifirmade vähemusaktsiad, et täita riigieelarve miinust.
Lapitakse eelarvet
Erastamine on absoluutselt õige suund, kuid vaevalt et kõik välja öeldud plaanid õnnestub tähtajaks realiseerida, ütles Vene majanduslehele Vedomosti anonüümsust palunud suure maavarade kavandamisega tegeleva ettevõtte üks tippjuhte. Tippjuhi sõnul on probleem selles, et valitsus peab otsustama, mida ta ikkagi soovib. Kui peamine eesmärk on lihtsalt loobuda riigi osalusest suurtes ettevõtetes, nagu oli see 1990-ndate algul, siis tuleb müüa vaatamata hinnale. Kui aga peamine eesmärk on teenida rohkem raha, siis tuleb oodata head konjunktuuri ning müüa tasapisi, milleks kuluks vähemalt viis aastat.
Kui erastamise uuest lainest eelmise aasta lõpus rääkima hakati, siis oli esikohal soov riigieelarve auke lappida. Tänu naftahinna kiirele tõusule aasta algusest on eelarve miinus aga niigi vähenenud ning otseselt selleks pole hetkel vaja enam riigivara müüa.
Esimese kevadise pääsukesena müüs Vene valitsus aasta algul maha kümme protsenti riiklikust VTB-pangast. Erinevatelt välisinvestoritelt saadi selle osa eest VTB-s 2,4 miljardit eurot. Lähema kahe aasta jooksul plaanitakse müüa veel 25 protsenti VTB-st, mis on Venemaa suuruselt teine pank. Suurima panga Sperbanki aktsiatest plaanib Venemaa müüa 7,5 protsenti.
Palju kroonijuveele
Peale osaluse kahes Venemaa suurimas pangas ja teraviljakompaniis plaanib Vene valitsus letti panna veel osalused rohkem kui kümnes riigile kuuluvas ettevõttes.
Kõige magusam firma on kindlasti maailma suurimate naftafirmade hulka kuuluv Rosneft, kus riik plaanib müüa 25 protsenti miinus üks aktsia talle kuuluvatest 75,16 protsendist aktsiatest. Ettevalmistused osaluse erastamiseks juba algasid, teatas hiljuti mõjukas Vene asepeaminister Igor Setšin.
Venemaa Raudteest (RZD) plaanitakse erastada 25 protsenti miinus üks aktsia, kuid mitte enne 2013. aastat. Enne seda lähevad aga erastamisele RZD kaks suurt tütarfirmat, mis tegelevad kaubavedudega.
Värvikad firmad on kindlasti ka Venemaa suurim teemanditootja Alrosa, millest võib erastamisele minna kümme protsenti, ning Venemaa peaaegu kõiki hüdroelektrijaamu omav RusGidro, millest riik tahab maha müüa ligi kaheksa protsenti.
Veel leiab erastamisnimekirjast föderaalse elektrivõrkude firma (neli protsenti müügiks), Rosagroliisingu (50 protsenti miinus üks aktsia), telekommunikatsioonifirma Rostelekomi, laevafirma Sovkomfloti, lennukompanii Sibir jne.
