Venemaa surub väikerahvastele peale kirillitsa

Seaduseelnõu peaks välistama tatari keele ülemineku ladina tähestikule Kirillitsast loobunud rahvuspiirkonnad võivat sattuda välismaise mõju alla

Vene riigiduuma nõustus keeleseaduse parandustega, mille kohaselt peavad kõik autonoomiat omavad Venemaa rahvad võtma oma kirjakeele aluseks kirillitsa. Seaduseelnõu koostajad ei salgagi, et nende eesmärk on keelata tatari keele üleviimist ladina tähestikule.

Tatarstani parlament otsustas ladina tähestikule üle minna kolm aastat tagasi, võttes eeskuju samuti kirillitsast loobunud Usbekistanist ja Türkmenistanist, kes leidsid, et kõik türgi keeled peaksid olema kirjapildis sarnased. Tatarimaal otsustati üleminek läbi viia järk-järgult, nii et praegu käibivad seal üheaegselt mõlemad tähestikud, kuid 2011. aastaks peaks kirillitsa kaduma.

Putin võtab Jeltsini antud vabaduse. Kui eelmine president Boriss Jeltsin andis föderatsiooni subjektidele nii palju vabadust, kui nood kanda suutsid, siis Vladimir Putini ajal on asi teisiti. Nii tundliku asja nagu rahvuskeele puhul otsustati küsimus lahendada eriti delikaatselt.

Seaduseparandust valmistas ette kümme rahvasaadikut, kellest ükski polnud rahvuselt venelane. Kalmõkid, tatarlased, baškiirid ja tuvalased leidsid ise, et nende keeled säilivad ja arenevad kõige paremini kirillitsasse kirjutatult vene keele varjus.

Riigiduuma rahvuskomisjoni liige Anatoli Nikitin ütles aga otse välja, et küsimus pole niivõrd lingvistiline, kuivõrd poliitiline. Tema kinnitusel võib kirillitsast lahti öelnud Vene Föderatsiooni subjekt sattuda mõne teise riigi mõjusfääri. “Tatarstani järel või-vad hakata kirillitsast loobuma teisedki türgi ja kaukaasia rahvad, ja mõelge, mida see endaga kaasa toob,” hirmutas ta.

Tatarstani rahvaasemikud seevastu leidsid, et hirm riigi lagunemise ees on ülepaisutatud ja üleminek ladina tähestikule pole veel riigireetmine. Küll aga eirab kinnitatud seaduseparandus Fandass Safiullini sõnul tatarlaste konstitutsioonilist õigust ise oma keele kirjapilti valida ning on peale selle vastuolus rahvusvaheliste õigusnormidega.

Karuteene vene välispoliitikale. Lisaks arvas Safiullin, et kui Venemaa ahistab oma vähemusrahvusi, annab see teistelegi riikidele moraalse õiguse seal elavate venelaste ahistamiseks: “Venemaa tegi endale selle seaduse vastuvõtmisega karuteene. Praegu me räägime, et Baltikumis ahistatakse vene keelt ja venelasi, kuid nüüd on neil õigus võtta vastu samasugune seadus. Kui nad võtavad vastu seaduse, mis sunniks venelasi kirjutama ainult ladina tähestikus, siis lööks see Venemaa suu kinni.”