Venemaa tahab kaevata tunneli Ameerikasse
Juba enam kui sajandi arhitektide unistustes olnud ja nüüd konkreetsema vormi saanud projektil on president Vladimir Putini toetus. Kuid hiigelehitusele kuluvad 65–105 miljardit dollarit loodab Moskva saada peamiselt Kanadalt ja USA-lt.
Venemaa majandusministeerium esitles eelmisel nädalal suurprojekti, mille kohaselt tuleks rajada ligemale 6000-kilomeetrine maantee Jakutskist Tšuktšimaale, sealt edasi aga 102-kilomeetrine tunnel Beringi väina alt Alaskasse. Lisaks tuleks kava teostumiseks rajada USA-s ligemale tuhandekilomeetrine teelõik.
Tunnel ise maksaks Venemaa ekspertide hinnangul vaid 10–12 miljardit dollarit, kuid kuna ta läbiks alasid, mis on ääremaa nii venelaste kui ka ameeriklaste mõistes, tähendaks ettevõtmine tohutut investeeringut ka kohalikku infrastruktuuri. Moskva arvutuste järgi tuleks kogumaksumus 65 miljardit dollarit, kuigi näiteks Discovery Channeli eksperdid pakkusid minimaalselt 105 miljardit.
Ajaleht Komsomolskaja Pravda eelistas ka hoiatada, et kuigi Inglismaad Prantsusmaaga ühendava La Manche’i tunneli maksumuseks kavandati 1,7 miljardit naela, kulus sellele lõpuks kümme miljardit (ligi 17 miljardit dollarit).
Alternatiivina on endiselt õhus ka Beringi väina kohale nn mandritevahelise rahusilla rajamine. See koosneks ühe kava kohaselt kolmest sillast kogupikkusega 80 kilomeetrit. Kaks pikemat lõiku oleksid kumbki võrreldavad senise maailma pikima, New Orleansis Pontchartraini järve ületava 38,4-kilomeetrise sillaga.
Transiidiäri ilmselt võidaks kavast tohutult – kui mitte odavuse, siis vähemalt ajakulu vähenemise mõttes – ja sellele Moskvas vaikimisi ka loodetakse. “Meil on tahet, meil on raha ja meil on võimeid,” kuulutas Venemaa Kanada suursaadik Georgi Mamedov, aga soovis ikkagi Kanada osalust. Maailma pikima tunneli kava tahetakse tõstatada ka juunis G8 tippkohtumisel.
Esialgu ärataski plaan Kanadas suuremat huvi kui USA-s. Ilmselgelt sooviksid ka Venemaa nafta- ja gaasitootjad sellist teed pidi Ameerikasse torujuhtmeid rajada, kuid Moskva energiamonopol pole ameeriklastele kunagi meeldinud.
15 aastat idee teostuseni
Sillaidee ärkas sealpool Vaikset ookeani ellu 1943. aastal, kui valmis Alaska kiirtee. Venemaal taasavastati ühenduse plaan pärast Nõukogude võimu langemist, kuid 1998. aasta finants-kriis võttis riigilt huvi. Nüüd, aasta enne Putini ametist lahkumist, on aga järsku soojenenud ka Kremli suhtumine.
Probleem on ennekõike selles, et Venemaal ja Ameerikas ei ulatu ükski kiirtee Beringi väinani. Venemaal alles ehitatakse ühendust Baikali-Amuuri magistraali ja Jakutski vahele. Sealt edasi algab hõredalt asustatud tühermaa, kus valitsevad äär-muslikud ilmastikuolud.
Suurejoonelise idee teostamiseks kuluks vähemalt 15 aastat. Tänapäeval tuleb arvestada ka keskkonnakaitset, sest sild või tunnel ristuks ühe peamise vaalade rännukoridoriga.
Pikim tunnel asub Jaapanis
•• Maailma pikim, 53,85-kilomeetrine Seikani tunnel ühendab Jaapanis Hon‰iu saart Hokkaidoga. Selle rajamise idee tuli
jaapanlastele kurvast kogemusest: 1954. aastal uppus saarte vahel viis taifuuni kätte jäänud parvlaeva 1430 reisijaga. Tunnel avati 1988. aastal ja läks maksma 3,6 miljardit dollarit. Kuid paljud eelistavad sõita saarelt saarele pigem lennukiga, sest see on odavam ja nõuab vähem aega.
•• Euroopas La Manche’i väina alt kulgeva tunneli algidee pärineb juba 1802. aastast. 51,5-kilomeetrine ühendus avati pärast prantslaste ja inglaste seitsme-aastast kaevamist pidulikult 1994. aastal. Kuni viimase ajani on tunnelit haldav firma Eurotunnel olnud hiigelkahjumis, mis on siiski aasta-aastalt vähenenud. Ka tunnelit kasutavate reisijate hulk on hakanud kasvama. Kuid võlg on ikka veel 12 miljardit dollarit.
