Venemaa tunnistas ametlikult põrumist suhetes Eestiga
"Meie soov pidada Eestiga dialoogi teineteisemõistmise ja vastastikuste huvide arvestamise alusel põrkusid paraku Eesti poole soovimatusele viia suhted Venemaaga tsiviliseeritud ja pragmaatiliste suhete rööpasse," seisab Venemaa välisministeeriumi dokumendis.
Tuntavat kahju kahe riigi vahelistesse suhetesse tekitas Vene võimude hinnangul aga "mõnitav aktsioon", mille käigus teisaldati pronkssõdur ja maeti ümber selle all olnud nõukogude sõdurite säilmed.
"Eesti poole destruktiivse positsiooni tõttu jäi lahendamata ka riigipiiri õigusliku vormistamise küsimus," kurtis ministeerium.
Lisaks loetleb dokument kahepoolsele dialoogile mitte just hästi mõjunud asjaoludena üles Eesti ametiisikute venevastase retoorika ning Eesti võimude püüde viia Venemaa ja NATO ning ELi dialoogi sisse "konfrontatiivseid elemente" ja suunata venevastasele orbiidile ka Gruusiat, Moldaaviat ja Ukrainat.
Baltimaade kohta üldisemalt leidis Venemaa välisministeerium, et suhted nendega olid koormatud venevastase retoorikaga, "venekeelsete elanike diskrimineerimisega neis riikides, püüdega revideerida ajalugu ja heroiseerida natsiste ning nende käsilasi".
Samas märkis ministeerium suhetes Balti riikidega "positiivseid nihkeid". Seda positiivsust jagus raportis aga peamiselt vaid Läti kohta, kellega sõlmiti näiteks mullu märtsis piirileping ja hiljem sotsiaalkindluse lepe ning "jätkati positiivse tendentsina dialoogi rahvusvähemuste olukorra ja ühise ajaloo raskete perioodide osas".
Hea sõnaga pidas Venemaa meeles loomulikult Eesti ja Läti suhtes teravalt sõna võtnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee endist juhti Rene van der Lindenit, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikku Thomas Hammarbergi ja ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportööri Doudou Diene'i.
Suhteid Leeduga nimetas Venemaa välisministeerium vastuolulisteks - ühelt poolt deklareeritakse head koostööd, teisalt on Leedust saanud EL-i ja NATO kandidaatriikide mentor ja energeetikaküsimustes on palju lahendamata probleeme.
