Üks veritasu põhjusi on Venemaa väikseimas Põhja-Kaukaasia provintsis Inguššias valitsev täielik seadusetus. Inimesi on aastaid röövitud ja tapetud avalikult ja kedagi pole selle eest kohtu alla antud.

„Varem polnud üldse seadusi, sellepärast oli veritasu. Aga nüüd, kui kohtuvõim ja täidesaatev võim ei täida oma ülesandeid, siis inimestel ei jää õigluse leidmiseks jälle enam muud üle kui veritasu,” räägib Inguššia hiljuti lahkuma sunnitud presidendi Murat Zjazikovi poliitilise vastase, 31. augustil tapetud Magomed Jevlojevi isa Jahja intervjuus Eesti Päevalehele. „Kui mu poja mõrva ei lasta seaduslikult uurida, siis mis mul üle jääb?”

Magomed Jevlojevile kuulus Inguššias valitsevat seadusetust ja korruptsiooni paljastanud internetisait ingushetiya.ru (nüüd on see aadressil ingushetiya.org). Inguššia võimud üritasid saiti korduvalt sulgeda. Eriti käis neile närvidele, kui Jevlojev korraldas tänavu aasta algul kampaania „Ma ei hääletanud” ja kogus

90 000 allkirja tõestamaks, et Zjazikovi raporteeritud 98-protsendine valimisaktiivsus Venemaa parlamendivalimistel oli võltsing. Inguššias elab veidi vähem kui 500 000 inimest.

Juhuslik kuul oimukohta

Tänavu 31. augustil lendas julgeolekukaalutlustel peamiselt välismaal elanud Jevlojev korraks kodumaale. Teel Moskvast Inguššiasse sattus ta samasse lennukisse president Zjazikoviga, kellega tal väidetavalt tekkis lennukis tüli. Lennukit ootas Nazranis Inguššia siseminister Musa Medov koos oma ihukaitsega ja viis Jevlojevi jõuga kaasa. Vaatamata Jevlojevi sõprade katsele teda vabastada, leiti Jevlojev tund aega hiljem tapetuna Nazrani haigla hoovist.

Hiljem selgus, et Jevlojev tapeti kohe pärast kinnivõtmist siseministri ihukaitsjate autos. Inguši siseministeeriumi versiooni järgi avaldas Jevlojev vastupanu ning rüseluse käigus sai ta juhuslikult kuulitabamuse pähe – täpselt oimukohta. Opositsioon pidas seda ettekavatsetud mõrvaks ja selgitas välja, et Jevlojevi tappis siseministri ihukaitse ülem Ibragim Jevlojev, tapetu nimekaim. Opositsiooni väitel sai Ibragim Jevlojev Magomed Jevlojevi tapmise käsu oma onult, siseminister Musa Medovilt.

Kui selgus, et Inguššia või-mud esitavad selle õnnetusjuhtumina, puhkesid rünnakud presidendi ja siseministri ning nende sugulaste vastu. Tapeti presidendi onupoeg, tulistati presidendi enda maja, siseminister pääses atentaadist napilt eluga.

Venemaa ajakirjandus väitis, et tapetud Magomed Jevlojevi perekond kuulutas tapmise organiseerijatele ja täideviijale välja Kaukaasias traditsioonilise veritasu. Kas sellepärast või mitte, aga oktoobri lõpus ja novembri alguses viis Kreml Inguššia presidendi ja siseministri üle uutele töökohtadele Moskvasse ning saatis pingete maandamiseks Inguššiasse uued juhid.

Seda asja ei unustata

Tapetud opositsiooniliidri isa sõnade järgi võib arvata, et veritasu see ei peata. „Kui tapeti minu poeg, siis pean mina või minu lähedased või tema lähedased sõbrad tema eest kätte maksma. Kui ma suren, siis mõni minu poegadest. Kui nemad surevad, siis keegi nende poegadest,” ütleb Jahja Jevlojev. „Seda asja ei unustata!”

„Aga see Ibragim Jevlojev ju teadis, et teda võib tabada veritasu?” küsin Jahja Jevlojevilt.

„Teadis, aga ta loodab, et teda ei saada kätte. Arvab, et raha on ja lihane onu (endine siseminister Medov – J.P.) päästab ta,” vastab tapetu isa. Praegu on Ibragim Jevlojev jooksus.

Jahja Jevlojev möönab siiski, et kui tapja ja mõrva organiseerijad astuvad kohtu ette ja saavad karistada, siis ei täideta veritasu. Ta ütleb, et seni pole tema suguvõsa midagi ette võtnud ning eitab, et rünnakud Zjazikovile ja Medovile on seotud tema poja mõrvaga.

„Ega siis ainult meie tahtnud neile kätte maksta. Paljud mõtlevad veritasu peale. Neil on sadu vaenlasi ebaseaduslike inimeste kadumise ja tapmiste pärast,” räägib Jahja Jevlojev.

Murat Zjazikovi asemele nimetatud uus Inguššia president Junus-Bek Jevkurov külastas ühe esimese asjana Jahja Jevlojevit tema kodus, avaldas kaastunnet ning lubas objektiivset uurimist. Inguššia ülemkohus tunnistas seejärel vähemalt Magomed Jevlojevi kinnipidamise ebaseaduslikuks.

„Esialgu on meie uuel presidendil jõudu vähe, talle avaldatakse tugevat survet,” räägib Jahja Jevlojev. „Kohtud ei võta selles küsimuses enam altkäemaksu, aga ta ei kontrolli prokuratuuri ja uurimiskomiteed, kellele on juba makstud. Prokuratuur protestis näiteks ülemkohtu otsuse.  Rääkisime prokuratuuri inimestega, kes tunnistasid, et protestimiseks pole alust, aga et Zjazikov (kes pole enam ühelgi ametikohal Inguššias – J. P.) helistas vabariigi prokurörile, kes seejärel andis käsu, et tehke kõik võimalik kohtuotsuse muutmiseks. Saate aru?”

Veritasu traditsioon näeb ette ka lepitamisvõimalust

Inguššias lepitab veritasu pooli eri suguvõsade (teipide) vanemate nõukogu juht Susarkan Latõrov. 80-aastane Latõrov on teinud seda 18 aastat ja on lepitanud üle 80 pere.

Latõrov selgitab, et tuleb lihtsalt käia inimestega rääkimas. Nii palju kordi, kui on vaja.

„Ütlen, et üks tappis rumalusest teie poja. Kui nüüd teie tapate tema, siis on selles peres omakorda mure, jääb viha,” räägib inguššide vanemate nõukogu juht. „Teine noor inimene saab surma, enam pole kahte noort inimest. Rahvus on meil aga väike, kellele seda vaja on? Palume igatpidi, mõnikord nutame, aga palume. Kõike on ette tulnud, olen ka põlvili palunud, et loobuge veritasust,” lisab ta.

Latõrov ütleb, et tema elus on olnud juhtum, kus ta lepitas pered 42 aastat tagasi toimunud õnnetuse järel. „See juhtus alaealiste vahel, üks nooruk tappis õnnetult teise. Tapja, nüüd juba ise vanem mees, pöördus minu poole, et lepita meid lõpuks ära. Tapetu isa elas veel. Ja nad surusid kätt!”

Iidsete traditsioonide järgi kehtib veritasu vaid siis, kui see on tapja perele tapetu suguvõsa vanemate liikmete poolt ametlikult teatavaks tehtud. Kehtivus-aega sellel pole. Inguššias on teada juhtumeid, kus veritasu pandi toime isegi pärast seda, kui 1944. aastal küüditatud ingušid tulid 13 aasta pärast tagasi kodumaale ning siis maksti kätte enne küüditamist kakluses toime pandud tapmise eest. Nõukogude ajal oli juhtumeid, mil oodati ära, kuni inimene vabaneb vanglast. Ta oli oma seadusliku karistuse kätte saanud, aga ikkagi viidi ellu ka veritasu.

Seda pidi harva juhtuma, et veritasu ohvrite pojad või sugulased hakkavad omakorda kätte maksma. Kui on selline oht, siis teipide vanemad sekkuvad ning lepivad kokku, et teie oma tappis meie oma, talle maksti kätte ja sellega olgu kõik.

Rahast ikka abi

Latõrovi sõnul lõppeb lepitamine enamasti sellega, et tapja pere maksab tapetu perele raha. „Üldjuhul oleme kehtestanud, et 100 000 kuni 150 000 rubla (44 000 kuni 66 000 krooni – J. P.) on piisav, et läbi viia matused ja vajalikud tseremooniad,” räägib austatud vanem. „Küsitakse ka 200 000 rubla (88 000 krooni –

J. P.), aga on ka peresid, kes ei taha mingisugust raha. Avariide puhul tihti antakse kohe andeks. Aga kui õnnetuse põhjustaja oli purjus, siis muidugi peab maksma.”