Võimud kaotasid valimistel pea
Siiani pole Ukraina keskvalimiskomisjon suutnud kokku lugeda kõiki hääli. Kiiresti jõuti kokku lugeda 94,24 protsenti häältest ja siis saabus arusaamatu vaikus. Selleks hetkeks oli Janukovitš kogunud 40,12 protsenti ja opositsioonikandidaat Juštšenko 39,15 protsenti valijate toetusest. Vahe oli seega vaid 0,97 protsenti.
Mida lõpu poole häältelugemine jõudis, seda enam Janukovitši esialgne edumaa kahanes. Seejärel jõuti uue tasemeni, 97,67 protsenti häälte kokkulugemiseni. Kahe rivaali vahe vähenes veelgi. Janukovitši poolt oli selle seisuga antud 39,88 protsenti ja Juštšenko poolt 39,22 protsenti häältest, vahe seega kõigest 0,66 protsenti, mis 37 miljoni Ukrainas presidenti valimas käinud kodaniku puhul on 182 219 häält.
See seis püsib endiselt üleval ka keskvalimiskomisjoni töötamast lakanud serveri kodulehel. Kui valimiste päeva eel lubas keskvalimiskomisjoni esimees Sergei Kivalov avalikult, et tulemused selguvad 1. novembri varahommikuks, siis nüüd pidi ta tunnistama, et tulemused selguvad seadusega ette nähtud tähtajaks ehk 11. novembriks.
Võimudel võltsija maine
Asjade selline käik paneb vägisi arvama, et lugemata häälte taga on Juštšenko napp võit. Mitmed Ukraina parlamendi liikmed on väitnud keskvalimiskomisjoni ametnikele viidates, et Juštšenko võitis 100 000 häälega. Laupäeval Kiievist alanud Juštšenko kampaania avalöögil 100 000 toetaja ees esinedes teatas ta, et võitis esimese vooru.
Samuti ei suuda võim vabaneda valimisvõltsija painest. Ehkki Janukovitš püüab meeleheitlikult näidata ja tõestada, et sohki ja survet oli ka vastaskandidaadi poolt, on ka lääne vaatlejate arvamus selles osas kasuks Juštšenkole. Igal juhul näib võim Ukrainast olevat pea kaotanud ja opositsioon on saanud enese kätte olulise initsiatiivi.
Suuri tagasilööke on andnud Viktor Janukovitši kasuks ajakirjanduses tehtud ebaaus valimiskampaania, mida rõhutasid ka kõik lääne valimisvaatlejad.
Näiteks tunnistas Venemaa Esimese telekanali populaarne saatejuht Vladimir Poznar intervjuus Vabaduse raadiole, et tema autorisaates “Vremena” 24. oktoobril kajastatud Ukraina presidendivalimiste käik oli tendentslik. Saates olid kohal vaid Janukovitši kiitjad. Poznar tunnistas, et külalised kutsuti saatesse telekanali juhtkonna survel ja temal ei olnud sellega mingit pistmist.
Ukraina võimud ei suutnud suud lukustada Kanal 5 ajakirjanikel. Seitsmest üleriigilisest telekanalist ainsal selgelt opositsioonilisel telekanalil suleti enne valimisi pangaarved, ta lülitati välja mitmest suurest kaabelvõrgust Ida-Ukrainas ning peatati tegevuslitsents Kiievis. Kanal 5 ajakirjanikud kuulutasid välja näljastreigi ning lõpetasid selle 2. oktoobril, kui kohus taastas nende õigused. Samal ajal lahkusid Kanal 1+1-st paljud tuntud teleajakirjanikud protestimaks võimude sekkumise vastu valimiskampaania mõjutamisel.
Viis võltsitud toetusprotsenti
Võimudele tuli tagasilöök veel sealt, kust seda oodata ei osatud. Kaks avaliku arvamuse uuringute firmat teatasid oma väljaastumisest enne valimisi nelja uuringufirma baasil moodustatud konsortsiumist, kes olid korraldanud üleukrainalise uuringu valimistulemuste prognoosimiseks.
Fondi Demokraatlik Initsiatiiv direktor tunnistas pressikonverentsil ajakirjanikele, et keskuste Sotsis ja Sotsiaalne Monitooring tulemusi muudeti viis protsenti Viktor Janukovitši kasuks.
Ukraina võimude kandidaadi Janukovitši presidendiks upitamise administratiivne ressurss näib olevat otsakorral. Seda raisati liialt esimese vooru jaoks, mille tulemused aga võimulolijaid ei rõõmusta.
