•• Kuidas te korraldasite aktsiooni „Peenis vangis FSB-s”? See pidi olema hästi läbi mõeldud.

Aktsiooni valmistati ette kaks nädalat, kuigi kestis see 23 sekundit. Üheksa liikumise aktivisti valasid jooksu pealt viieliitristest kanistritest värvi, sel ajal kui Liteinõi silda hakati avama. Igaühel oli oma jupp. Sillal ja selle läheduses oli samal ajal seitse võmmi, kes kohe tormasid kunstnikke peksma, kuid joonistus õnnestus siiski lõpetada. Meie riist oli 65 meetrit kõrge, 27 meetrit jäme ning see kerkis koos 4000 tonni kaaluva sillaga üles otse FSB peakontori vastu. See oli rühmituse Voina võimas fuck võimude poole.

•• Kuidas te kirjeldaksite Voina tegevuse põhimõtteid?

Me teeme ausat, omakasupüüdmatut, mittekonformistlikku kunsti.

•• Voina on teinud kuulsaid aktsioone viimaste aastate jooksul. Milliseid neist te ise esile tõstaksite?  

Kõige innovaatilisem oli aktsioon „Lossipööre”. Me pöörasime miilitsaautosid ümber otse riikliku vene muuseumi sisse-käigu ees ning nimetasime seda kunstiliseks installatsiooniks. Kõige riskantsem oli aktsioon Moskvas Taganka kohtus, kui Voina otse kohtupidamise ajal Andrei Jerofejevi (keda süüdistati vene õigeusu vastase näituse korraldamises, mille tõttu ta pidi lahkuma Tretjakovi galerii kaas-aegse kunsti osakonna juhi kohalt – J. P.) üle tõi kohtusaali sisse muusikariistad ning esitas laulu „Kõik mendid on värdjad – pidage seda meeles!” Kõige monumentaalsem oli meie 65-meetrine riist Liteinõi sillal Peterburis. Kõige üllatavam – „Valge Maja ründamine”, kui joonistasime Venemaa valitsushoone fassaadile 50-meetri kõrguse piraatide surnupealuuga märgi. Aga kõige skandaalsemaks jääb aktsioon „Ma kepin karupoega!” meie grupiorgia Moskvas bioloogiamuuseumis üks päev enne 2008. aasta presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamist, kui võitis Dmitri Medvedev.

•• Nagu ma aru saan, siis on teil Eestiga üsna eriline suhe?

Tartusse sõitsin esimest korda 1983. aastal, järgmisel aastal astusin Tartu ülikooli ja elasin Eestis 1992. aastani. Lõpetasin filosoofia teaduskonna, olen professor Lotmani õpilane. Mulle oli see emigratsioon. Viibin Eestis regulaarselt, jumaldan Eestit, kus elavad mu parimad sõbrad, geniaalsed eesti kunstnikud Jüri Ojaver, Jaan Toomik, Leonhard Lapin ning silmapaistev kunstiteadlane Teet Veispak. Muide, ma tahtsin isegi kolida Eestisse elama, aga võimud ei andnud elamisluba ning politsei tahtis mind Venemaale välja anda.

Kunstirühmitus Voina

•• Voina on tegutsenud neli aastat, selle lõi Oleg Vorotnikov 2007. aasta veebruaris.

•• Nende tuntumad aktsioonid (peale Plutser-Sarno poolt intervjuus mainitute): riigitegelaste vilkuritega autosid imiteerides, sinised ämbrid peas, üle Kremlist väljunud autode katuste jooksmine, Kremli-meelse ajakirjaniku Mihhail Leontjevi klubi Opritšnik ukse kinnikeevitamine ning Moskva päeval homoseksuaali ja võõrtöölise näitlik poomine.

•• Kõikide aktsioonide lühikirjelduse leiab plucer.livejournal.com/ 266853.html.