Möödunud nädalal oli nii, et ma olin järsku täiesti väsinud. Ärkasin hommikul üles, et töötada, ja kohe väsinud. Loidus ja peavalu. Käisin päeva jooksul mitu korda voodis lamamas. Ei tahtnud kodust välja tullagi ega tulnudki kolme päeva jooksul.

Mõistagi tekkis mul küsimus, et kas olen äkki haigeks jäänud. Väljas muudkui sadas, mis teeb mind nagunii tavalisest loiumaks, aga ikkagi. Kuna COVID-19 on juba pool aastat kuum teema, siis mingil hetkel kaalusin võimalust, et olen nakatunud, ja lugesin Terviseameti lehelt põhisümptomite kohta üle.

Ja kassa näe. Väsimus on kolme enim levinud sümptomi hulgas, mida SARS-CoV-2 koroonaviiruse hankinud nimetavad. Peavalu kuulub ka sümptomite hulka.

See tekitas ootamatuid muremõtteid, millele paljud mõtlevadki tõsisemalt alles siis, kui kirjeldatud olukorraga silmitsi seisavad.

Kui ma olengi haige, siis kas olen teisi ka nakatanud? Kui vihaseks lähedased, sõbrad ja tuttavad saavad, kui kuulevad, et olen nende hulgas rahumeeli ringi kõndinud, neid puudutanud ja mõnda isegi kallistanud jne? Kas minust hakatakse nüüd eemale hoidma, isegi kui kodukarantiini läbi teen? Ei tahaks ju mingeid lisajamasid, elu on niigi keeruline.

Eraldi murekoht oli, et koroonatesti tegemise protsess on päris palju kaebusi kogunud. Inimesed kurdavad, et väga rõve tunne on ja see ninast sisse torgatav pikk vatiotsaga tikk käib proovimaterjali kogudes justkui otsapidi ajus ära...

Tuleb tunnistada, et päris närviliseks tegi. Mulle pole eales meeldinud endale midagi kehaõõnsustesse toppida, isegi tervisekontrolli nimel.

Ja teate mis? Polnud sellel testil häda midagi. Tikk käib korra mõlemas ninasõõrmes, kuid lühikest aega ja kogemus oli täiesti väljakannatatav. Vast tunnikese pärast kaob ka see veidi ebamugav fantoom-tunne, et miskit oleks nagu endiselt ninas. Soovitan teistelegi!

Muidugi leidub ka palju neid, kelle testimiskogemus pole nii meeldivad. Mu kolleeg kirjutas just Skype'i teel, et ärgu ma koroonaproovi mugavuse osas päris kõigi eest rääkigu.

Tal näiteks puuriti pikalt üht ninapoolt ja nenditi lõpuks, et trauma. Ninasõõrme käik oli kitsas ja kõver ja enne kui sellest aru saadi, oli vaene kolleeg juba pool ämbrit pisaraid valanud.

Ma tahtsin selle jutukesega kahe ivani jõuda. Esiteks – tehke ikka koroonatesti, kui tervislik seisund kahtlusi tekitab. Pole vaja end teadmatusega hirmutada ja teisi ohustada. Isegi, kui kellegi tervist ei ohusta, siis... keegi ei taha, et näiteks tema kohviku nimi nädala jooksul aina uudistes mainitud saab, sest seal avastati üks nakatunu.

Huvitaval kombel eri asutuste ja äripaikade nimed jõuavad sel moel aina uudistesse, aga värske lasteaia-juhtum möödus ilma lasteaeda nimetamata. Vähemalt Delfi ja PM nime välja ei too. Miks neid säästeti, aga paljusid teisi mitte?

Teine iva on see, et COVID-19 pole mõtet ka paaniliselt karta. See on nakkushaigus, mitte rahvajuttudest tuntud salapärane jõud nagu katk, mis ilmub su selja taha vanamehe kujul, kes sind kepiga selga torkab, mispeale sa näost mustaks muutud ja surnult maha kukud.

COVID-19 laadsete nakkushaiguste ennetamiseks saad päris palju ise ära teha, kui pesed käsi ega puuduta pesemata kätega nägu või pindu või esemeid või ka teisi inimesi. Nakkushaigused levivad meie organismi pahatihti just käte abil näo kaudu (silmad, nina, suu).

Lisaks: kui aevastad või köhid pihku, siis palun puhasta kohe käsi ka. Pole vaja oma "mikrofloorat" laiali laotada.

Mida rohkem viirusosakesi ümbruskonnas on, seda kergem neid muidugi "üles korjata". Kuid enamik meist ei viibi vast meditsiinitöötajana keset koroonakollet?

Mis siis veel? Koroonatesti tulemus oli negatiivne. Tänan küsimast. Nii et teadke kõik, et vähemalt 10. septembril 2020 kell 15.55 Eestis kehtiva aja järgi olin ma koroonast puhas. Kui see just valetulemuse tootnud test polnud. Kes teab.