Heldur Nestori tööd paistsid silma läbimõelduse ja põhjaliku motivatsiooniga. Foto: erakogu

Süda-Eestist Tartu ülikooli suundunud väga teadushuvilisele ja innukale noorele Heldurile pakuti võimalust uurida probleemset fossiilse fauna rühma, kihtpoorseid lubikäsnalisi (stromatopoore). Sellesse ta pärast 1959. aastal ülikooli lõpetamist TA geoloogia instituudis suure pühendumisega süveneski ning jõudis kiiresti rahvusvahelise koostöö ja tunnustuseni.

„Nõukogude režiimi spetsiifikast hoolimata saavutas Heldur möödunud sajandi viimasel veerandil ordoviitsiumi ja siluri stromatopooride paleontoloogina maailmas juhtiva uurija positsiooni. Sellise reputatsiooni omandamist tuleb hinnata väga kõrgelt,” nendib akadeemik Dmitri Kaljo.

Algas see tõus tema sõnul 1966. aastal, kui aasta pärast kandidaaditöö kaitsmist kutsuti Heldur mitmeks kuuks Rootsi juhendama jaapanlasest doktoranti Kei Morit. 1979. aastal valmis erakordne üldistus „Paleosoikumi stromatopooride evolutsioon ja elutingimused”, mille alusel kaitstes Heldur Moskva ülikoolis edukalt doktorikraadi. Heldur Nestor oli D. Kaljo kinnitusel kahtlemata meie lähimineviku viljakamaid siluri stratigraafe, kelle tööd paistsid silma läbimõelduse ja põhjaliku motivatsiooniga. Koostöös abikaasa Viiuga kirjutas ta palju väärtuslikke artikleid.

Avalehele
0 Kommentaari