Daniel Vaarik Foto: Henri-Kristian Kirsip

„Vandenõuteooriad pole tingimata halvad – ja nad ei ole isegi mitte alati tingimata valed,” kõneleb Vaarik. „Nad on lihtsalt tõestamata. Võib-olla mõni neist kunagi tõestatakse, mõnda ei õnnestu kunagi tõestada. Mõningaid saab ümber lükata. Osa on sellised, mida ei saa ei tõestada ega ümber lükata, nad lihtsalt elavad oma elu.” Vaarik toob näiteks Watergate’i skandaali: kuni osa inimesi kahtlustas, et president on oma volitusi ületanud, oli tegemist vandenõuteooriaga. Kui toimunu oli avalikuks tulnud, siis aga enam mitte.

Vandenõuteooriad põhjendavad, miks olulised asjad maailmas on niimoodi, nagu nad on – ja teevad seda huvitava jutustuse kaudu. Sageli eeldatakse, et kuskil on mingi väike grupp, kes „seda kõike” korraldab ja tahab maailma muuta mingis kindlas suunas. „Nemad” võivad tahta näiteks maailma üle võtta, aga kui minna neilt selle kohta pärima, siis nad muidugi eitavad oma plaane.

Üldiselt ei pea keegi ennast ise vandenõuteoreetikuks, küll aga nähakse, et teised vandenõuteooriad pooldavad. Vaarik tunnistab erandlikult, et tema usub mõnda teooriat, mida ta tõestada ei saa. Peale selle, et Facebook tahab kusagil midagi tuksi keerata, usub ta seda, et Facebook tahab meid tülli ajada. „Sellest oli hiljaaegu isegi üks dokumentaalfilm ja see tundub väga loogiline, aga ma ei saa seda tõestada,” tunnistab ta.

Vandenõuteooriad seletavad keerulisi asju lihtsamas keeles. „Eksperdid räägivad sageli keerulist juttu – ja siis tuleb keegi, kes räägib sellestsamast lihtsalt, nii et mina ka aru saan,” selgitab Vaarik. „Pealegi, inimesed on alati lootnud imedele. Kui muret on palju, siis on hea uskuda, et kuskil on keegi, kes mulle midagi pakub või valib mind välja. Nii luuakse maailm, mida saab natukenegi kontrollida, leitakse lihtsam võimalus oma eluga tegeleda.”

Konspiratsiooniteooria on mugav näiteks kaotajale, käigu jutt töökoha või valimiste kaotajast, ärilisest läbikukkujast. Kerge on ette kujutada, et läbikukkumise põhjustas kellegi salasepitsus, palju raskem on märgata objektiivseid asjaolusid või iseenese möödalaskmisi.

Vandenõuteooriad käibivad ka poliitikas. „EKRE pooldajad usuvad, et Reformierakond on tahtnud Eestit Euroopale maha müüa ja pole hoolinud rahvuslikest väärtustest,” toob Vaarik näite. „Nende vastased usuvad, et EKRE niite tõmbab FSB Venemaalt. Kummagi kohta pole tõendust.”

Kuigi konspiratsiooniteooriad on alati olemas olnud, levivad nad sotsiaalmeediaajastul palju kergemini ja kiiremini. „On inimlik neid välja mõelda,” tõdeb Vaarik, „see on viis, kuidas püüda maailma mõtestada, sellest aru saada.”

„Vaim vardas” on Delfi veebisaade, mida juhib Vilja Kiisler. Saade on pealkirja laenanud Betti Alveri 1939. aastal kirjutatud tuntud luuletusest. Varasemaid saateid saad kuulata siit.