Probleemi lahendamiseks on vaja mõista selle olemust, ehk siis peame vaatama, kuhu raha kadus. Eesti praeguse sündimuse, suremuse ja rände suundumuste jätkumisel langeb aastaks 2100 Eesti rahvaarv alla 800 000 inimese. Aastaks 2050 peab põhimõtteliselt iga töötav inimene üleval lisaks endale veel ühte inimest. Mida vähem on meil inimesi ja maksumaksjaid, seda raskem on tagada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Just seetõttu – olgugi tegu suure lihtsustusega – ei saa ka südamekirurgid praegu opereerida kõiki, kel selleks justkui õigus ja vajadus oleks.