Filmi ühe režissööri Kiur Aarma sõnul hoidsid nad teadlikult sellist joont, et filmis kõneleksid eri osaliste hääled, nii eestlaste, venelaste, sakslaste kui ka soomlaste omad. Vene propaganda nimetas seda katastroofi „kangelaslikuks läbimurdeks“, sakslastele oli see 1941. aastal suur töövõit. „Eestlased jäid mitmekordselt kõigile jalgu – lisaks punaaktivistidele laaditi neile laevadele tuhandeid eesti poisse, kes kuu aega varem sunniviisiliselt olid Punaarmeesse mobiliseeritud,“ sõnab Aarma ja selgitab EPL-ile pikemalt dokumentaalfilmi saamislugu.