Karoliina Ainge ja Kaimar Karu: usaldus on löögi all. E-valimisi peab mürginoolte rünnakute eest päriselt kaitsma

Iga paari aasta tagant kordub sama stsenaarium. Keegi – olgu selleks siis mõne ülikooli vanemteadur või keegi teine demokraatia- ja tehnikahuviline – avastab e-valimiste protseduurides või tehnilises teostuses enda jaoks midagi uut.

Mõnikord on avastusest tekkinud elevus nii suur, et sellest tuleb kiiresti ka teistele teada anda; tihti võtmes „e-valimised tuleb minu avastuse valguses koheselt lõpetada“.

Eesti e-riiki tundvad inimesed – need, kes ka pärast aastakümneid avaldatud „avastusi“ veel viitsivad – jagavad selgitusi, miks kõnealuses leius midagi sensatsioonilist, rääkimata valimiskorda kahtluse alla seadvat, ei ole. Arutelu kajastav ajaleht või veebiportaal käsitleb seda aga tihti „sõna sõna vastu“ olukorrana ning demokraatia käekäigu pärast muret tundev kuid tehnilisi detaile arusaadavat mittevaldav lugeja on taaskord olukorras, kus ta peab valima, keda uskuda.