Riigikogu erikomisjon arutas eestikeelsele õppele ülemineku rahastamist. Eesti linnade ja valdade liit: riik peab jõulisemalt aitama Ida-Virumaad

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil riigieelarvest mullu eestikeelsele üleminekule eraldatud raha kasutamist. Eesti linnade ja valdade liidu sõnul pole tegevuskavas kokkulepitud tegevusi vajalikus mahus tänaseks ellu viidud.

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu selgitas, et arutelu ajend on Eesti linnade ja valdade liidu saadetud pöördumine. „Kohalikud omavalitsused leiavad ühiselt, et neile, riigikogule, riigikontrollile, koolidele, õpetajatele ja laiemale avalikkusele tuleks teha kättesaadavaks tegevus- ja finantsaruanne, saamaks ülevaadet, mida 2023. aastal riigikogu eraldatud 42 miljoni euroga eesti keelsele õppele üleminekuks päriselt ära tehti ja mis otstarbeks on kasutatud toetuse jääki,“ märkis esimees.

Kallas selgitas, et eelmise aasta septembrist käivitusid eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava rahastusskeemid.

„Eelmise aasta kokkuvõttes on see, et õpetajate palgatoetus Ida-Virumaal on välja makstud täpselt sellises ulatuses, nagu lubatud oli. Ülikoolides on suurendatud 400 õppekoha võrra õpetajakoolituse õppekavasid, selleks on ülikoolidele eraldatud üle 8 miljoni ja nad on selle kätte saanud. Ülikoolidele on eraldatud õpetajakoolituse tudengite stipendiumite maksmiseks nende kuude jooksul, ka need rahad on välja makstud,“ rääkis Kallas komisjonis.

Kallas selgitas komisjonis, et eelmisel aastal anti eestikeelsele haridusele üleminekuks 41 miljonit eurot, millest kasutati ära 28 miljonit. See tähendab, et 13 miljonit eurot jäi kasutamata.

Kõige rohkem jäi raha üle keeleõppe toetuse süsteemi korralduses - 5,4 miljonit - ent Kallase sõnul on tegemist ülekantava jäägiga, mida kasutatakse järgmisel aastal. „Tol hetkel ei jõudnud nii palju õpetajaid keelekursustele registreerida,“ ütles ta. Jäägid olid veel näiteks Ida-Virumaa õpetajate palgalisas (200 000 eurot), alushariduse õpetajate ja klassiõpetajate õppekohtade arvu suurendamises ülikoolides (600 000 eurot) ning stipendiumites.

Kallase sõnul oli puudujääk sellel aastal õpetajate palgarahade planeerimisel - Ida-Virumaale on juurde tulnud 170 uut õpetajat, kes õpetavad eesti keeles ja peavad seetõttu ka palgalisa saama, mida on Ida-Virumaa õpetajatele lubatud.

Kallas lisas, et septembriks peaks olema õpetajatel võimalus välja vahetada kõik õppevahendid 1. ja 4. klassidel, et neil oleks üleminek eestikeelsele haridusele kergem. Raha on selleks antud 2,3 miljonit ehk umbes 100 eurot ühe õpilase kohta ning koolid on need summad ka kätte saanud.

Eesti linnade ja valdade liit: Ida-Virumaal on puudu 300 õpetajat, riik peab jõuliselt aitama

Liit leiab, et eestikeelsele õppele üleminek on oluline ja õige samm, ent paraku ei ole valitsuse poolt 2022. aastal heaks kiidetud tegevuskavas kokkulepitud tegevusi vajalikus mahus tänaseks ellu viidud.

„Tegevuskava on 11. detsembril 2023 muudetud omavalitsustega läbi rääkimata. Uuendatud tegevuskavast saab lugeda, et nii eluasemetoetus kui ka lähtetoetus on eemaldatud eelarve kokkuhoiuga seoses. Samas ei ole riigieelarves eestikeelsele õppele üleminekuks rahalisi vahendeid vähendatud. Küsimusi tekitab Ida-Virumaa õpetajatele ja tugispetsialistidele ette nähtud 1,5 kordne lisapalgaraha“, kommenteerib liidu asedirektor Jan Trei. Ta lisab, et kehtiv määrus seda ei taga, sest arvestatud on õpetajale täiendav töötasutoetus 1803 eurose brutopalga pealt, mitte 1820 euro pealt. See tähendab, et kohalikud omavalitsused on kohustatud selle vahe oma eelarvetuludest kinni maksma.

Haridus- ja teadusministeerium on öelnud oma vastuskirjas Eesti linnade ja valdade liidule, et Ida-Virumaa õpetajad on eelisseisundis, sest saavad rohkem palka. On nördimust tekitav, et ministeerium nimetab eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava rakendamist Ida-Virumaal „eelisseisundiks“ olukorras, kus eesti keeles õpetavaid õpetajaid ei piisa ja valitsuse poolt lubatud tervikmeetmete pakett nende „meelitamiseks“ Ida-Virumaale ei ole rakendunud.

„Kuigi ministeerium vastas mitmetele meie varem esitatud küsimustele, on meil endiselt murekohti ja omavalitsustel lahendamata küsimusi. Loodame siiralt, et väga tõsised murekohad osutuvad lihtsasti lahendatavaks. Küll aga ei saa me kuidagi nõus olla ministri väljaöelduga, et kui 1. septembril on klassiesine tühi, peab selle tõttu vastutust kandma omavalitsus. Ida-Virumaal on puudu 300 õpetajat ja see on väga suur number ning siinkohal peab riik tulema jõuliselt appi. Vastasel juhul on omavalitsustel väga keeruline ellu viia eestikeelsele õppele ülemineku reformikava,“ täpsustas Trei.

Trei sõnas, et palju on segadust Ida-Virumaa õpetajatele lubatud 1,5-kordse lisarahaga ning õpetajate palga alammäära tõusuga, mis lepiti kokku õpetajate streigi lõppedes.

Nimelt leppis valitsus kokku, et õpetajate töötasu alammääraks sel aastal on 1820 eurot, ent muudatust riigieelarves pole veel riigikogus vastu võetud. Kallas selgitas, et seni, kuni pole muudatust vastu võetud, ei saa ka haridusministeerium midagi teha, sest see oleks seaduse rikkumine. „Niipea, kui see kehtestatakse, siis tehakse ka need arveldused, mis puudutab kohalikele omavalitsustele raha maksmist,“ ütles ta.

Istungile oli kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, haridus- ja teadusministri nõunik Daniel Kõiv, Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov, rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi finantstalituse analüütikud Merike Väljako ja Kairit Eha, Eesti Linnade ja Valdade Liidu peadirektor Veikko Luhalaid ja asedirektor Jan Trei, Narva-Jõesuu linnavalitsuse liige Imre Liiv, Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Aleksandr Apolinsky, Narva abilinnapea Messurme Pissareva ja Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.