Valitsuserakonnad jätsid eile korraks mulje, et äkki tõesti on presidendkandidaat leitud, aga kiiresti selgus, et kandidaati pole ning seetõttu mõjusid kõik eile öeldud laused õõnsa silmakirjalikkusena.
Üksnes majandusele mõtlev valitsus on end rahvast täielikult lahti haakinud. See ei tõota head.
Sajandat aastapäeva tähistanud Hiina kompartei kiitleb eduga ja vaikib vigadest.
EKRE kavatseb kohalikel valimistel Tallinnas Lasnamäele kandideerima panna Mart Helme. Mõistlik plaan, sest Kersti Kracht, kes oli nelja aasta eest Lasnamäel EKRE esinumber, saavutas alamõõdulise tulemuse.
Ettevõtteid parema meelega alaealiseid lihsalt ei palka.
Tõmmakem teadlasi jõuga poliitikasse, et saada helgem tulevik.
Oleme sel aastal koroona vastu vaktsineerimisest palju kirjutanud. Viimasel kuul tüdimuseni palju. Põhjusi on kaks. Esiteks, kaitsepookimine on kõige mõjusam koroonapandeemia pidurdamise vahend. Teiseks, riik kuulutab seda sõnumit endist viisi jõuetult ja aeglaselt.
Maailmas arvatakse 2017. aasta seisuga olevat umbes 633 mln alatoidetud inimest. Juba praegu toodame me toitu umbes 10 miljardile inimesele ja suur osa läheb sellest raisku. Kuhu kõik toit siis kaob ja miks seda näljastele inimestele jätku?
Louis XIV aegse Prantsusmaa kohta on öeldud, et Louis ajal rajatud kultuurisillad olid tugevamad kui korraldatud sõjad. Kersti Kaljulaid on populariseerinud meie riigi kultuurilugu nii Eesti inimestele kui partneritele välisriikidest.
Järgnev on perearst Karmen Jolleri vastulause eile ilmunud Jaak Aabi artiklile (Delfi 24.07), mis omakorda oli vastulause Eesti Päevalehe juhtkirjale (EPL 24.07).
23. juulil 1940 ehk siis juba pärast „parlamendivalimisi“ Balti riikides ja enne N. Liiduga liitumise „avalduste“ üleandmist Moskvas (et see tuleb, oli teada Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina sündmuste põhjal) tegi USA riigisekretäri kt. Sumner Welles avalduse.
Ühtpidi on tore, et laps suvel tööl käib. See on töökasvatus ja laste tööandjatele tasub selle eest tänulik olla.
Tänane Eesti Päevalehe juhtkiri soovitas kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastada, kuna väidetavalt ei ole ta ainsa ministrina COVID-19 vastu vaktsineeritud. Pean seda selgelt liialduseks ja inimese isiklike delikaatsete terviseandmete osas oletuste tegemiseks, mis on selgelt ebaeetiline tegevu...
Vaatamata senistele kogemustele ja eri hinnangutele presidentide tegevusele oleme neilt siiski eeldanud erakondadeülest strateegilist vaadet ja arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel.
COVID-19 pandeemia on toonud kaasa keerulisi eetilisi valikuid.
Kellelgi ei saa lõpuni keelata vaktsiine põlata. Kuid valitsuse liikme peas muutuvad niisugused veendumused nagu meie kultuuriministril lubamatult ohtlikuks.
Kinnisvaraomanikud ja linlased pole ainsad, kes visuaalse reostuse tõttu kannatavad. Kaalul on ka tõeliste tänavakunstnike enda renomee.
Läinud nädalal esitles Euroopa Komisjon märgilist kliima- ja energeetikapaketti, mis lähikümnenditel muudab meie kõigi elus väga palju. Samas on suuresti meie enda kätes, kuidas need muudatused Eestis nutikalt ellu rakendada.
Ilmad läksid Eestis mõne kraadi jahedamaks, kuid sellele vaatamata oli kommenteerimisteemasid palju, sest presidendivalimised Eestis on osutunud vastu ootusi meeleolukateks.
Miks Kallas ja Reformierakond toimuvat käed rüpes pealt vaatavad jääb arusaamatuks, kui neil just ei ole tekkinud plaani saata pidevalt valitsust kritiseeriv ekspeaminister jalust ära Kadriorgu, kirjutab SED liider Indrek Saar.
Kui lajatakse kõigile ühe malakaga, siis milles seisneb see vaktsineeritute eelis.
Kolmapäeval jõudis lõpule 4543 inimese koroona vastu vaktsineerimine, esimese süsti sai 3077. Vähe! Samas tempos jätkates jõuaks septembri alguseks kaitsepookimist alustada umbes 120 000 inimest. Aeglane!
Taevas TV7 on Soome päritolu kristlik telekanal, mis edastab Eesti meediaruumis agaralt vaktsiini ja koroonaga seotud väljamõeldisi. Seda tehakse rahva rahaga, katuseraha eest.
Kas olümpiamängude sära on ajaga tuhmunud? Mis on selle põhjused? Päevalehe küsimustele vastas spordiekspert ja ettevõtja Indrek Lindsalu.
Tulin kahe aasta eest Eestisse tagasi selleks, et Eestile tagasi anda. Rahvale, riigile.
Eesti majandus sööstab koroonaraputuste järgselt taas tõusvas joones edasi ning analüütikud väljendavad üha kunstilisemaid omadussõnu appi võttes, kuidas sellist taastumist polnudki võimalik ette ennustada. Tõenäoliselt võib suur osa ettevõtjatest rahul olla – kui ehk majutusasutused ja muud välistu...
Kas olümpiamängude sära on ajaga tuhmunud? Kuidas kolossaalsed summad, mis suurvõistluste korraldamise alla pannakse end tagasi teenivad? Päevalehele küsimustele vastas ajakirjanik ja pikaajaline olümpiamängude kommentaator Raul Rebane.
Vahur Koorits kirjutas 19. juuli Eesti Päevalehes roosilise ja pilvitu loo, kuidas välismaalased maksavad kümneid miljoneid eurosid maksutulu ning peavad ülal eesti pensionäre. Sellel on oma hind - eesti keele kasutusvõimalused Eestis.
Reaalsus on see, et maailmas emiteeritakse keskmiselt 42 gigatonni CO2-te aastas. Oleme 2,5 aastaga juba 100G/tonni sellest kolmekümneks aastaks mõeldud 420-st gigatonnist ära kasutanud.
