Faktikontrolli kohalike valimiste erikontrollis uurime, kas EKRE Narva valimisprogrammis peituv lubadus koostöös riigiga soodustada lihtsustatud sisenemise tingimustega ala teket ja digitaalse turismiviisa loomist Ida-Virumaa jaoks on valimistavaga kooskõlas ning kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Praegune Savisaare-aegne käekiri on karjuvas vastuolus helgete loosungite ja lubadustega arendada pealinna tasakaalustatult ja iga linnakodaniku jaoks võrdselt
Nädal oli pingeline ja närviline. Eesti koroonastatistika on negatiivsete näitajatega Euroopa tipus kuid Kaja Kallase valitsuse liikmed manasid ette -nagu põhjanaabrid ütlevad- „kivikasvot” ja ei taha kriitikat kuuldagi. Muidugi juhtus ka muud. Vana president läks ja uus tuli, Margus Kurm tegi vahek...
Eile saime teada, et oleme koroonakriisis jõudnud punasesse ehk väga kõrge riski tasemele.
Järgnev on Jüri Ratase vastus Piret Tali eile avadlatud kirjale:"Jüri Ratas, seal kõrgel posti otsas: on teil tööstress? Kiusatakse? Ähvardab palgakärbe?"
Soome lükkas tänavu kevadel oma kohalikud valimised koroonaviiruse tõttu ligi kahe kuu võrra edasi. Meil on seis viirusega praegu hullem kui Soomel kevadel, aga valimised toimuvad. Praegu on juba hilja targutada, kas oleks pidanud Soome moodi tegema. See rong on läinud, valimised juba käivad ja suur...
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele riigikogu aseesimehe Martin Helme (EKRE) väide, et Eesti on madalaima vaktsineeritusega riik Euroopas.
Miks teie, härra ekspeaminister Ratas, seal posti otsas lehvite nagu kajakas või vares, tahaks küsida.
Reformierakond on alati soovinud riiki ja laiemalt ühiskonda kujundada täiesti teistsugustest põhimõtetest ja väärtustest lähtuvalt.
Kas Kallasel ja Ratasel kavas lisaks meie tervishoiule põhja lasta ka välispoliitika?
Sulgeme tänasest Delfi ja kõikide teiste Ekspress Meedia väljaannete koroonateemaliste lugude kommentaariumi, et võtta kõikidelt vaktsiinivastastelt, koroonaeitajatelt ja provokaatoritelt võimalus naeruvääristada vaktsiinide mõju meie ajastu ühe suurema kriisi lahendamisel.
Valimiste info ja protseduur peab olema arusaadav kõigile valijatele ja sel puhul ei ole mõtet eesti keele eesõigust taga ajada.
Tahtsin seda artiklit alustada värskete andmetega selle kohta, kuidas valitsusel koroonavaktsiini veel mitte saanute „murdmine“ edeneb. Ei saa – just septembris, kus sääraseid andmeid tarkade otsuste tegemiseks väga vaja oleks, on pandeemia alguses peale regulaarselt korraldatud küsitluses paus. Rii...
Järgmisel aastal tõusevad Eesti kaitsekulutused rekordilise 749.6 miljoni euroni.
„Kas vaktsineerimine muutub varsti kohustuslikuks," uuris eile mu juuksur. 70-aastane tegus proua, kes paneb iga kuu teatud osa teenistusest kõrvale, et oleks puhver, kui ühiskond taas suletakse.
Sajad inimelud on kaalul, võib-olla tuhanded. Sellist tuima lohakust ei ole meie rahvas ära teeninud.
Peaminister Kaja Kallase soov asuda vaktsineerimata inimestele kehtestama täiendavaid piiranguid ja pidurdada neile meditsiinilise abi andmist ( Delfi 12.10) pole ei pragmaatilises ega humaanses mõttes mõistlik.
Martin Reimi kaasuse kõrval kahvatub isegi Heimar Lengi hiigeltšekkide žongleerimine aastaid tagasi ühel Räpina valimisüritusel.
Kaja Kallas ei kaotaks selle sammuga oma valijaid. Vastupidi, ta võidaks nad tagasi.
Sel nädalal valitavatel linna- ja vallavolikogudel lasuvad suured ootused kiire – ent mitte kiirustatud – rohepöörde käivitamiseks üheskoos teadlaste ja kogukondadega.
Eesti inimesed toovad oma suurenenud sissetuleku sisetarbimisse ja kasvatavad sellega majandust.
See ei tähenda üksnes reklaamikampaaniat Anne Veskiga. Peaminister nõudku Tanel Kiigelt plaani, kuidas jõutakse iga kui viimase eestlaseni.
Riina Solman kirjutas, et uuel elatisraha määramise seaduseelnõul on ükskõik laste huvidest ( EPL 10.10). Olles väga palju antud teemaga tegelenud, soovin siinkohal vastu vaielda.
Oma viimases kõnes presidendina rääkis Kersti Kaljulaid kolmest teemast – kõne lõpus andis ta lühidalt mõista, et "siin saalis" võidakse temaga "kunagi veel kohtuda".
| KOLUMN | Kersti Kaljulaid 10.10.2016 – 10.10.2021 | Kui palju on Maalehe lugejate hulgas neid inimesi, kes minu asemel president Kersti Kaljulaidile järelehüüet kirjutades kasutaksid sõnu „sa lahkusid me hulgast vara, su töö jäi pooleli!”.
Kurb ja õõvastav on lugeda endise ajakirjaniku ja sotsiaaldemokraadi Maris Hellrandi artiklit, mis kuulutab, et “venelase saatus on surra koroonasse. Üle 50 000 lasnamäelase ohverdatakse” ( EPL 10.10).
Mõnikord lõpevad sõnad ja võimu haaravad tunded. Just nii saab kirjeldada Kaja Kallas valitsuse loobumispoliitikat koroonakriisiga, eelkõige vaktsineerimistempoga, võitlemisel. Sest kui peaminister näitaks üles mingitki huvi ja enesekehtestamist, poleks meie koroona-seis nii katastroofiline.
Äsja Eestit külastanud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas meile mõeldud taasterahastu ja patsutas väikesele, kuid tublile Euroopa riigile õlale: „Kui mõtlen digiriigist, siis mõtlen Eestist.“
Maksuparadiiside kasutamine viitab tohutule ebavõrdsusele, mis ähvardab plahvatusega.
