Mõni nädal tagasi juhtusin vaatama ETV+-s „Pealtnägija“ venekeelset sõsarsaadet „Insight“.

Karjääripoliitikute põlvkond on tänase arengu piduriks ja populismi väetiseks.

Faktikontrolli kohalike valimiste erikontrollis uurime, kas EKRE Narva valimisprogrammis peituv lubadus koostöös riigiga soodustada lihtsustatud sisenemise tingimustega ala teket ja digitaalse turismiviisa loomist Ida-Virumaa jaoks on valimistavaga kooskõlas ning kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Mida teha? Seda küsis Lenin oma 1902. aastal avaldatud teoses.

Munitsipaallehed on pahatihti täis varjatud ja varjamatut poliitreklaami. Kuni aga seadust ei muudeta, on poliitikutel hirm sanktsioonide ees liiga väike.

Väide, et “umbes pooled Eesti elanikud on haiguse juba läbi põdenud ja suur osa nendest enese teadmata” on praegusel hetkel siiski meelevaldne ja pigem väär. ( EPL 14.10)

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele riigikogu aseesimehe Martin Helme (EKRE) väide, et Eesti on madalaima vaktsineeritusega riik Euroopas.

Miks teie, härra ekspeaminister Ratas, seal posti otsas lehvite nagu kajakas või vares, tahaks küsida.

Reformierakond on alati soovinud riiki ja laiemalt ühiskonda kujundada täiesti teistsugustest põhimõtetest ja väärtustest lähtuvalt.

COVID-19 vaktsiinide roll on ära hoida rasket haigestumist ja surma. Karjaimmuunsust soodustab läbipõdemine – ka pärast vaktsineerimist.

Alar Aab, Kaari Saarma ja Sirje Rüütel Boudinot on viimasel ajal ilmunud teaduspublikatsioone analüüsides teinud ära suure töö. Hoolimata sellest, et meie teadmised täienevad iga päev, on oluline rõhutada, et kõik koroonavastased vaktsiinid on väga tõhusad raske haiguse ja surma ärahoidmises.

Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on lasknud Eesti kriisi lävele. Kriisi, mille märksõnad on mannetu vaktsineerimis- ja uusi kõrgusi vallutav nakatumistempo. Preemiaks jõudmine Euroopa viie „koroonalembesema” riigi sekka, auväärsele teisele kohale. Mida aeg edasi, seda rohkem vanaemasid ja va...

„Kas vaktsineerimine muutub varsti kohustuslikuks," uuris eile mu juuksur. 70-aastane tegus proua, kes paneb iga kuu teatud osa teenistusest kõrvale, et oleks puhver, kui ühiskond taas suletakse.

Sajad inimelud on kaalul, võib-olla tuhanded. Sellist tuima lohakust ei ole meie rahvas ära teeninud.

Peaminister Kaja Kallase soov asuda vaktsineerimata inimestele kehtestama täiendavaid piiranguid ja pidurdada neile meditsiinilise abi andmist ( Delfi 12.10) pole ei pragmaatilises ega humaanses mõttes mõistlik.

Neli isamaalast tegid hiljuti ettepaneku langetada elektri, gaasi ja toasooja käibemaksu hinnašoki perioodiks 20%-lt 9%-le, et elada talvehooaeg külmetamata üle.

Kui vaadata Eesti seniseid riigipäid ning nende karjääri, siis on Kersti Kaljulaid mitmes mõttes eriline. Meil pole kunagi varem olnud 51-aastast ekspresidenti. Pigem lahkutakse Kadrioru lossist kuue- või seitsmekümnendates eluaastates.

Eilsele koroonaolukorra koosolekule Riigikogu eelarve kontrolli komisjonis ei tulnud kutse peale ei peaminister Kaja Kallas ega terviseminister Tanel Kiik, nendib komisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa). Miks harrastab valitsus säärast eskapismi, küsib ta.

Riina Solman kirjutas, et uuel elatisraha määramise seaduseelnõul on ükskõik laste huvidest ( EPL 10.10). Olles väga palju antud teemaga tegelenud, soovin siinkohal vastu vaielda.

Oma viimases kõnes presidendina rääkis Kersti Kaljulaid kolmest teemast – kõne lõpus andis ta lühidalt mõista, et "siin saalis" võidakse temaga "kunagi veel kohtuda".

| KOLUMN | Kersti Kaljulaid 10.10.2016 – 10.10.2021 | Kui palju on Maalehe lugejate hulgas neid inimesi, kes minu asemel president Kersti Kaljulaidile järelehüüet kirjutades kasutaksid sõnu „sa lahkusid me hulgast vara, su töö jäi pooleli!”.