Iseendaga peame elama koos elu lõpuni ja siin pole nalja – kuni surm meid lahutab. Heal ajal tuleb valmistuda halvaks.
Koole distantsõppele suunates peab mõtlema ette sellele, millised on selle tagajärjed.
Kõne Varssavi julgeolekukonverentsil Aleksei Navalnõile Vabaduse rüütli auhinna omistamise puhul.
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele endise välisministri Urmas Reinsalu väide, et Tallinn on üks Euroopa segregeeritumaid linnu.
Juriidiliselt tähendab distantsõppele suunamine seda, et piiratakse õpilaste põhiseadusest tulenevat õigust haridusele.
Seadusemuudatus parandab maksuvaba tulu reformi tagajärgi.
Ühiskonnas võiks julgemalt kõlada ka kirikute hääl. Seistakse ju kindlalt abortide ja eutanaasia vastu, kuid nüüd õõnestavad osa nende liikmeid elude päästmiseks välja töötatud vaktsiinide usaldusväärsust, nagu oleks viimased mingi varjatud surmarelv.
Täna räägin ma sellest, kuidas inimese arvatav teadmine, mida toovad kaasa psüühilised haigused, võib teda ja tema kaaslaseid hoopiski negatiivselt mõjutada.
Jah, Eesti on lõhenenud kaheks. See pole jagunemine esimeseks ja teiseks Eestiks. Kui viimase puhul ei protesteerita peaaegu kunagi teise Eesti hulka kuulumise vastu, siis praeguses vaktsineerimissõjas peavad mõlemad pooled end teisest õigemaks ehk siis esimeseks Eestiks.
Teisipäevases"Esimeses stuudios" üritas Kallas taaskord jätta mulje, et kui Martin Helme ütleks oma toetajatele "Minge vaktsineerima!", siis laheneks tänaseks tekkinud olukord võluväel. No ei laheneks!
Destruktiivne radikalism. See sõnapaar kerkis viimasel nädalal mu mõtteisse ikka ja jälle. Nii tähtsal konverentsil, väikelinna tänavail, raamatukogus kui ka näoraamatut sirvides.
Arsti juures või haiglas tahame kõik, et meiega oldaks kenad ja meid tehtaks terveks. Suhtugem siis praegu arstidesse samamoodi.
Pühapäeval on koolivaheaja viimane päev. Paljud kardavad, et lapsed viivad vaheajal viiruse oma vanavanematele või praegu koroonast vähem puudutatud Eesti soppidesse. Paljud kardavad, et lapsed toovad vaheajakontaktide kaudu saadud koroona uuel nädalal kooli ja teised viivad sealt koju.
EKREle selja pööranud Hillar Viks: mulle sai täiesti vastuvõetamatuks nende pandeemia-poliitika
"Helme kasutab põhiseadust oma propaganda huvides"
Vandeadvokaat Jaanus Tehver: viimasel paaril aastal olen täheldanud advokatuuris teatavat "organite" huvi piire kombata (1)
Ma ei sea kahtluse alla Eesti õigusemõistmise erapooletust, kuid see on valdkond, mida peame tähelepanelikult jälgima.
Need, kes vähegi suudavad endale vaktsiinipritsi ligi lasta, võiks seda ikkagi teha, sest see tähendab olla solidaarne ka nendega, kes kuidagi seda ei suuda, see on võimalus ka nemad ühiskonda tagasi aidata.
Mul on rõõm teatada, et Eesti Päevalehe suur arvamuslugude konkurss „Mis saab homme?” tuleb taas. Tänasest detsembri alguseni saad Sinagi püüda 1000-eurost peapreemiat ja teisi auhindu.
Pole imestada, et me tunneme õhtuti, et pea tossab. Aju põleb ju ereda leegiga.
Peaminister Kaja Kallase eile riigikogu ees tehtud poliitiline avaldus ei üllatanud, uusi lahendusi ta ei pakkunud. Tunnustust väärib Kallase retoorikamuutus ehk püüe ületada ühiskonnas koroona tõttu tekkinud lõhet. Selle peale oleks võinud juba varem tulla, siis läheks uue koroonataktika rakendamin...
Ühtsemast ühiskonnast ja edukamast viirusevastasest võitlusest me veel kõneleda ei saa.
Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja teised usuorganisatsioonid on koroonavaktsineerimise teemal ametlike seisukohtade võtmisel vaoshoitud, et mitte öelda vaikivad.
Tallinna Kunstigümnaasium kindlasti jätkab distantsõppe päevadega.
Aeg on küsida, kas Kaja Kallas suudab Eestit surmaideoloogide eest kaitsta.
Eestlased ei tule naljalt tänavale meelt avaldama.
Pankrotiseaduse kohaselt on isik püsivalt maksejõuetu siis, kui ta kohustused on kuhjunud ning tal ei ole õnnestunud oma võlgu ajatada. Sellisel juhul on mõistlik kasutada füüsilise isiku pankrotimenetlust.
Karl Lembit Laane: universaalne õppetoetus igale üliõpilasle, lisaks riigi poolt intressita õppelaen (1)
Saabuv õppelaenu reform ei puuduta üldse tegelikku üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteemi sõlmprobleemi - õppetoetusi. Nagu praegused õppelaenudki on needki ebamõistlikult madalad ning absurdselt kättesaamatud.
Ei ole mõtet korrata pidevalt mantrat, et Taanis või Beneluxi maades on suurepärane jalgrattakultuur. Meie, tulles vaesest nõukaajast, kus auto oli luksusesemena jõukuse märk, jätkame vana malli: võimalikult suur ja uhke sõiduk on edukuse, tõelise tegija sümbol.
Anu Kull: riigi plaan tekitab õudu – viis aastat ootamist, ega mõni ametnik Exceli tabelit muuda (7)
Tänaseks teatakse juba oodata taaste- ja vastupidavusrahastust Eestile aastatel 2021-2026 antavat ligi miljardit eurot erakorralist välisabi.
Memo peaminister Kaja Kallasele, täiesti salajane, lugemiseks ainult kõige kõrgema riigisaladuse loaga, teksti tsiteerimine on lubatud ainult memo koostaja kirjalikul nõusolekul.
"Mina, fotograaf, palun rohkem positiivseid näiteid, positiivseid kirjeldusi, et tunneli lõpus on valgus. Palun lõpetagem see hirmutamispoliitika, sest inimesed tõesti suudavad ise mõelda," ütleb tänase enne- ja pärastlõuna Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldust kajastanud Ekspress Meedia fotograa...