Osad parteid ja selle liikmed tolereerivad endiselt korruptsiooni ja siinkohal peaks ka ühiskondlik hukkamõist olema karmim.

Mõne aja pärast alustab Venemaa president Vladimir Putin Moskva Näituste maneežis pikalt ettereklaamitud kõnet-aastaläkitust Riigiduumale ja Föderatsiooninõukogule. Venemaal toimuvat jälginule manab see kohe silme ette samas 1. märtsil 2018 ettekantu, mis oli võimsalt illustreeritud – esinejast mõle...

Putini seisukohast oli opositsioonijuhi vangipanek õige samm. Vastasleer jäi justkui peata.

Kas töötaja osalemine avalikel meeleavaldustel – ükskõik, millise maailmavaatelise seisukoha eest – annab tööandjale õiguse teda noomida või koguni tööleping üles öelda?

Me oleme eelmise koalitsiooni tõttu kaotanud kaks aastat, oleks väga kahju, kui me järgmised kaks aastat kaotaksime niisama tiksumisele. Muutused ja reformid vajavad ellu viimist. Ja saamatusele pole vabandust.

Lamemaalaste ja vandenõuteoreetikute juuri tuleb otsida nõukogude ajast.

Audentese spordikoolis jäi neli õpilast kanepisuitsetamisega vahele (loe siit). Kolmega tegeleb noorsoopolitei, neljanda suhtes algatati väärteomenetlust. Kõik noored visati koolist välja. Arutleme selle üle "Päeva teema" rubriigis.

"Usku, et autoliikluse kasv on paratamatu, levitatakse visalt ja järjekindlalt. Selle pidurdamist peetakse soovunelmaks.“

Audentese spordikoolis jäi neli õpilast kanepisuitsetamisega vahele (loe siit). Kolmega tegeleb noorsoopolitei, neljanda suhtes algatati väärteomenetlust. Kõik noored visati koolist välja. Kas see oli õiglane lahendus, küsime tänase "Päeva teema" rubriigis.

Koos tehnoloogia arenguga tekivad ka järjest uued ja uued finantspettuste skeemid, mille tõkestamisel on võtmeroll inimeste endi teadlikkusel ja tähelepanelikkusel.

Tallinn kui linnaruum seisab oma uue ärkamise lävel. Tallinnaga koos hingab aga kogu Eesti. On neid, kes kuulutavad küll vastupidist.

Veebi ja mobiili saadetakse häirivat lausreklaami ning istutakse sulle udujuttu veeretades lausa pähe. Toon kaks näidet.

Kas olete oma elus kogenud, et mingi tegevus on ebameeldiv, puhta sellepärast, et see on kohustuslik?

Kui riikide valitsejad on omavahel tülli pööranud, siis on seda läbi aegade ka avalikult demonstreeritud kõige erinevamal moel. Nii tänagi. Kuna Ameerika ja Venemaa on konkurendid juba pikka aega, siis on nende muule maailmale ja iseenda kodanikele korraldatavate näitemängude aeg kindlalt teada.

Hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis üritas Tauno Jürgenstein lugejaid veenda maskide kasutuses („Maskid koroonaviiruse vastu ei aita, teaduslikku tõendust nende kasulikkusest pole“). Pealiskaudselt vaadates võiks näida, nagu oleks tema argumentatsioon teaduslikult põhjendatud. Päris nii...

Nädala algus oli Eestis tänu Toompea meeleavaldustele närviline, kuid ootamatult aitas pingeid maha võtta riigikogu istungi ajal voodis lebanud ja e-sigaretti popsinud rahvaesindaja Tarmo Kruusimäe.

Inimtekkelised kliimamuutused on teaduslik fakt. Inimese tegevuse tulemusena on kliimat soojendavate kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris kasvanud kõrgemale, kui ta on olnud kunagi varem viimase 800000 aasta jooksul, ja see kontsentratsioon jätkuvasti kasvab.

Artikli pealkirjastamisel juhindun tänase päevateema avanud Voldemar Kolga soovitusest, kes pühendab oma tänase kirjatüki "Feminism vabastab mõtlemise" esimese osa põhjalikule selgitusele, kuidas tark autor peaks pealkirja valima.

Feminismi vabastavast jõust pani mind kirjutama Martin Ehala pikk lugu 3 aprilli Postimehes pealkirja all „Äärmusfeminismi demograafiline kollaps“.

Maailma meedias on sel nädalal palju tsiteeritud USA koroonauuringu tulemusi.