„Iga reservfondi jõudev euro toetab meie riigikaitset ja reservväelaste võitlusvõime tõstmist,“ tutvustas kaitseministeerium.
Luman rääkis, et paljud ettevõtjad on valmis panustama, et reservvägi veelgi paremini toimiks. Ta ütles, et kaitsevarustus on olemas, küll kulub lisaressurss ära, et teha väljaõppeid ja soetada erivarustust.
„Ka on vaja võrgustuda. Piltlikult öeldes see, et omavaheliselt suhelda ka õppustevälisel ajal - spordiüritused, metsarännakud,“ jätkas ta.
Võib olla olukordi, kus reservväelane on õppusel, aga päevaraha ei kata ära seda, mis on tavapärane teenistus. Idee tasandil on mõte, et fondi abil siis edaspidi vahe kinni maksta. Samas märkis Luman, et väga paljud tööandjad on altid praegugi ise panustama, et töötaja rahaliselt midagi ei kaotaks.
Ta kiitis, et kaitsetahte osas on üldiselt eestlastel motivatsioon väga kõrge. Eriti just noorte puhul annab lisatõuke seegi, et nüüd on riigikaitseõpetus gümnaasiumites kohustuslik.
Sihtasutus toetab kaitseväe ja kaitseliidu väljaõppe ja IT-varustatuse parandamist, üld- ja juhtimisalase haridustaseme tõstmist, silmapaistvate kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tunnustamist, mitmekülgse meditsiini- ja humanitaarabi pakkumist.
