Riigieelarve strateegias on kokku lepitud teha laiapindne julgeolekumaks väärtusega umbes 400 miljonit eurot. Selle eesmärk on katta täiendavaid kaitsekulusid ja et riik saaks panustada sotsiaalsesse kaitsesse, et olla kriisideks valmis.
Maksu on edasi lükatud vähemalt aasta aja võrra. „Kui me selle maksu 2025. aastal teeksime, lööks see liiga tugevalt majandust,“ ütles Võrklaev ERRile.
Järgmise paari aasta jooksul plaanitakse jõustada laiapindse julgeoleku maksu (430 miljonit), magustatud jookide maksu (25 miljonit), teha ära taastuvenergiatasude reformi (62 miljonit) ja sotsiaalmaksu erijuhtumite reformi (116 miljonit). Kokku teeks see 633 miljonit eurot täiendavaid tulusid.
„Suurusjärgus räägime ikkagi miljardist, mis ulatuses meil oleks vaja eelarvepositsiooni parandada. Osa asju on juba töös, aga tegelikult tuleb märkimisväärselt neid katteallikaid juurde leida. Eeskätt ma näen, et need peaksid tulema kokkuhoiust, aga kindlasti puudutab see sellisel juhul ka erinevaid teenuseid, mida riik pakub,“ rääkis Võrklaev.
Täna võtab valitsus tõenäoliselt vastu stabiilsusprogrammi – lihtsustatult dokumendi, milles näitame Euroopa Komisjonile, kuidas me oma rahaasjadega joone peal oleme. Seal seisab, et järgmise aasta miinus on 3 protsenti SKP-st, mis tähendab rahaliselt rohkem kui 400 miljonit suuremat laenu.
Minister plaanib kauaoodatud kärpeplaani valitsuses tutvustada mai alguses.
