Veebruaris vallandas Narva haigla nõukogu haigla juhi Ago Kõrgvee. Nõukogu heitis tollal Kõrgveele ette, et juht kuritarvitas oma võimupositsiooni ja tegi investeeringuid ilma nõukoguga konsulteerimata. Haigla nõukogu edastas kuriteoteate ka prokuratuuri. Sel neljapäeval, 2. mail otsustas majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur aga jätta kriminaalmenetlus alustamata.

„Edastatud kuriteoteatest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et A. Kõrgvee oleks pannud toime omastamise ja/või usalduse kuritarvitamise või mõne muu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteo tunnustega teo,“ selgitas majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo.

„Juhul, mil kuriteoteade ei sisalda piisavalt kuriteole viitavat teavet, ei ole kriminaalmenetluse alustamine seaduslik ega põhjendatud. Kriminaalmenetluse alustamine menetluse aluse otsimise eesmärgil on lubamatu,“ lisas ta.

Kõrgvee on varasemalt väitnud, et tema vallandamine polnud meditsiinialane, vaid poliitiline otsus. Näiteks oli tema sõnul nõukogule vastukarva juhi püüdlus arendada haiglas eestikeelset suhtlust. Haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov sellega ei nõustu ning on kinnitanud, et probleemid haigla juhtimisega olid pikaajalisemad ja sügavamad.

Narva haigla uueks juhiks sai pärast Kõrgvee lahkumist endine terviseameti peadirektor Üllar Lanno.