JUHTKIRI | Digimaks tulgu. Mida rutem, seda parem

Täna avaldab Euroopa Komisjon Google’i- ja Facebooki-suguste internetihiiglaste maksustamise kava. Väga hea, et Euroopa Liit teemaga, mis ka Eesti eesistumise ajal olulisena päevakorras oli, hoogsalt edasi liigub – digimaksu plussid on palju suuremad kui miinused.

Pärast seda, kui Euroopa Liidu digimaksu kehtestamise soovi mullu sügisel kiitsime („Internetihiiglased õiglase maksu alla”, EPL 18.9.17), juhtisid Soraineni maksuadvokaadid tähelepanu ohule, et administratiivkulude tõttu läheks ettevõtjale kalliks eri riikides tegutseda, mistõttu vähemalt osa seniseid rahvusvahelisi teenusepakkujaid teeks väikestest riikidest nagu Eesti digi-exit’i (EPL 9.10.17).

Seda ohtu saab osalt vähendada geoblokeeringu keeluga, mida samuti Euroopa Liidus ette valmistatakse. Ent ka maksuvariant, mida Brüsselis täna pakutakse, ei oleks administratiivselt tohutu koormav, sest maksu tahetakse hakata koguma käibelt, mitte kasumilt. See vähendab bürokraatiat märkimisväärselt, sest digiettevõtetel ei ole vaja hakata arvestama, kuidas jagunevad nende tegevuskulud eri riikide vahel. Maksad teenuse osutamise riigile 3% käibest (sellisest maksumäärast on seni kõige rohkem räägitud, aga see pole otsustatud) ja kogu lugu. Administratiivtööd tuleb juurde, aga palju vähem kui kasumimaksu korral. Käibepõhise maksu kehtestamise piduriks võib saada vajadus kooskõlastada see riikidevaheliste maksu- ja kaubanduslepingutega, aga tõenäoliselt saaks sellise maksu ikkagi kiiremini kehtestada kui üleeuroopalise ühtse kasumipõhise digimaksu.

Väga hea, et Euroopa liigub hoogsalt edasi teemaga, mis oli ka Eesti eesistumise ajal olulisena päevakorras. Digimaksu plussid on suuremad kui miinused.

Digimaksu vastu on pikka aega olnud rahvusvahelistele suurfirmadele eriti soodsat maksukohtlemist pakkunud EL-i riigid nagu Iirimaa ja Luksemburg. Nüüd võivad nad järele anda, sest nende ärimudel läheb nagunii allamäge. Tüdinedes pidevast kriitikast maksude kohta teatas näiteks Facebook mullu, et loobub 2019. aastast kogu EL-is teenitud kasumit Iirimaa äriüksuse kasumina näitamast ja hakkab suurklientide ostetud reklaamist teenitud tulu deklareerima seal, kus see teeniti.

EL-i maksuplaani ja internetihiiglasi ohjeldavaid muid kavatsusi kritiseeritakse ka väitega, et see pidurdavat Euroopas digiettevõtluse arengut, milles niigi ollakse Ameerikast tublisti maha jäänud. Ent pigem aitab liiga võimsaks muutunud ettevõtete piiramine arengule hoopis kaasa. Kui USA poleks 1990. aastatel Microsofti monopoolset positsiooni lõhkunud, oleksid paljud praegused internetihiiglased ilmselt sündimata jäänud.