Raamatublogi: Elust enesest - kuidas röövida 39 miljonit
Reaalsus on parem kui väljamõeldis, kinnitab raamat Rootsi kurikuulsast helikopteriröövist.
Kui enne lugemist mitte heita pilku raamatu tagakaanele, siis aplodeerid kirjanikule, et vaat, milline fantaasia – kamp suvalisi pisipätte hangib helikopteri ja teeb Stockholmis tühjaks turvafirma G4S sularahakeskuse, politseinikud totra näoga sündmust pealt vaatamas.
Paraku pole siinkohal tegu Jonas Bonnieri fantaasialennu, vaid tõestisündinud looga. Just nii oligi – 23. septembril 2009 toimetas helikopter röövlid maja katusele ja poole tunni pärast koos raha täis kottide ehk 39 miljoni Rootsi krooniga minema. Voila! Aplodeerime neilegi?
Kui põigata korraks raamatu lõppu, siis see katkeb liiga varakult. Kirjeldatud pole jätkulugu, milles kohus seitse röövis moel või teisel osalenut vangi saadab. Kopteripiloot ja üks rahapajas käinutest sai seitse aastat, teised vähem.
Autor, kes on Bonnieri meediahiiglase üks omanikke, kuid vahetanud firma juhtimise kirjanikutöö vastu, selgitas intervjuus Rootsi ajalehele Dvenska dagbladet, et kuidas sa jätad säärase Hollywoodi stoori kirja panemata. Ühed ehk pahad suudavad sisuliselt kivist vee välja pigistada, leides igale probleemile – ja neid oli hulgi – õige lahenduse. Ning vastukaaluks politsei, kes teab, et rööv toimub, on ka kohal, aga ei suuda selle takistamiseks midagi ette võtta.
Vaheldumisi Rootsis ja Miamis elav Bonnier tunnistas, et tegelikult kriminaalsed lood teda ei huvita ja ta ei teadnudki helikopteriröövist suurt midagi. Kuid saatuse tahtel juhtus ta kokku äsja vangist vabanenud kurikaelaga ning doominokivid hakkasid kukkuma.
Eks ta üks romantiline lugu olnud, tõdes Bonnier, ja seda tänu meediale, kes heroiseeris kurjategijaid ning laulis neile hosiannat. Rahvas on rõõmus, kui õnnestub edetabelites eksisteerida ning USA ajalehed kergitasid helikopteriga miljonite tuur panemise ajaloo kümne silmapaistvama röövi sekka. Rootsi oli uhke.
Tõsi, rootslased etendasid suuresti heade (või rumalate) rolli. Raamatus on õigete tegelaste nimed muudetud, kuid ometi võib aru saada, kust nad pärit: Sami Farhan, Michel Maloof, Zoran Petrovic, Ezra Ray, Jack Kluger… Kõrvaltegelasena ilmub pildile Toomas Mandel, mõistagi pahade poolel.
Midagi pole parata, just pahad jätavad raamatus sümpaatsema mulje – tegusad, nutikad ja järjekindlad tüübid – ent röövlite ümber aupaiste loomine polnud Bonnieri eesmärk.
„Kirjeldasin reaalsust,“ rääkis ta, olles veetnud süüdimõistetutega kokku 53 tundi ning avanud nende suu ja hinge. „Tahtsin näidata ühe röövi anatoomiat ja neid, kes selle toime panid. Kõik nad on ju inimesed, kes proovivad elus hakkama saada. Samas on tegu siiski ilukirjanduslik teosega ning seda, mis tõde, mis väljamõeldis, teame vaid mina ja röövlid.“
